Minu jõulukingitused

Varsti, nii umbes nädala pärast, on jõulud ja ma usun, et tegelikult on paljudel juba kingitused ostetud. Või siis mitte. Ja mõttes on ikka küsimused, mida ühele või teisele kinkida. 

Meenutan eelmisi aastaid, kui kingituste valimine ja ostmine lähedastele ja muudele oli väga keeruline ülesanne, sest "keegi ju ei taha eriti midagi." Sellel aastal otsustasin juba suve lõpus, et minu jõulukingitused saavad olema tavapärasest erinevad. Muidugi ei kujutanud ma ette, mis need olema saavad, aga nüüd tuleb välja, et suurem osa kingitustest on ise tehtud.

Räägin lähemalt sellest, mida keegi jõuludeks minult saab. Õnneks ei pea ma palju kingitusi tegema, aga ma loodan ikkagi, et saajatel on natukenegi hea meel ja minu nähtud vaev läheb neile pisutki korda.

1. Esimese kingituseideena nimetan ära isetehtud huulepalsami. Ma olen teinud juba päris mitmeid huulepalsameid ja neid ära kinkinud, nii et neid pole mul mõtet väga juurde valmistada. Aga kes ütles, et huulepalsamit peab panema ainult huultele? Ei pea. Üldsegi mitte. Üks huvitav mõte tekkis mul silmakreemide (noh, salvide) retsepte uurides ja ühe retsepti autor oli selle pannud huulepalsami topsikusse. Ja ma mõtlesin, et miks mitte? Täpset retsepti ei hakka ma muidugi järgima, sest seal oli ligi 10 koostisosa ja minusuguse arvates on seda liiga palju. Retsept on kirjas siin ja nagu näha, on koostisosi tõesti palju. Enda versiooni panen mesilasvaha, kakaovõi, kookosõli, E-vitamiini, pisut argaaniaõli ja lavendli-, piparmündi- ning viirukiõli. 

2. Teiseks ideeks on kehakoorija. Oh, neid häid kehakoorija retsepte on internetis ikka väga palju. Minu enda lemmikuks on muidugi kaneeli ja kookosõliga soolakoorija, millega koorin nii näonahka kui ka keha. Ühe koorija pean siiski valmistama, aga selle peale pean veel mõtlema, mis lõhnaga see olema saab. Esialgne idee on see, et väga palju eeterlikke õlisid ikkagi ei lisa. 

3. Kolmandaks ideeks on isetehtud moos. Moosi olen keetnud sellel aastal väga palju. Peamiselt kahte tüüpi: rabarberi-maasika- ja õunamoosi. Kuna vahepeal tekkis ideedenappus, siis otsustasin, et kingitusteks läheb ka veel paar moosipurki. Ei saa jätta mainimata, et tegu on tervislike moosidega. Mulle hakkavad vastu retseptid, kus suhkru- ja puuviljade suhe on 1:1. Õudne mõelda! Mina oma moosidesse olen minimaalselt lisanud mett või kookossuhkrut ja rohkelt maitseaineid (kaneeli, muskaatpähklit ja kurkumit).

4. Neljandaks ideeks on aga isetehtud küünlad. Materjal on mul olemas: 1 kg mesilasvaha, paar ilusat kaanega purki ja küünlatahid. Ma ei ole elu sees küünlaid teinud, nii et enne, kui ma toorainet ostsin, tegin veidi eeltööd: mida kasutada, kas sojavaha või mesilasvaha, kuidas küünlaid värvida ja lõhnastada? Kui alguses arvasin, et teen lõhnaküünlad sojavahast, värvin neid maitseainetega ja lõhnastan eeterlike õliga, siis pidin kurvastusega tõdema, et eeterlike õlide lisamine küünlale on tegelikult enda mürgitamine - kui lisada küünla valmistamisel eeterlikke õlisid ja siis kui küünlaid põletada, eralduvad toksilised ühendid. See variant langes kõrvale ja otsustasin lõpuks ka mesilasvaha kasuks. Hinnavahe on erinevates müügikohtades suur. Mina sain oma mesilasvaha hinnaga 9,90 €/kg. Tegemist on juba filtreeritud graanulitega, nii et puhastamise protsessi saan samuti vahele jätta. 

5. Viiendaks ideeks on käsitööseebid. Seepe ma ise teha ei oska. Ma arvan, et see on asi, mida ma isegi võiks õppida, aga hetkel mitte, sest poodides on saadaval väga lai valik kodumaiste tootjate seepe. Usun, et sobiva leiab igaüks. Vihjeks: näiteks Nurme Seep. 

6. Kuuendaks ideeks on vürtsikad mandlid. Mm.. Neid olen teinud ka eelmistel aastatel, aga sel aastal teen vürtsikad mandlid kookossuhkruga. Ise ma neid väga ei tahagi, aga teistele kingituseks sobivad nad väga hästi.

7. Seitsmendaks ideeks on potsik külmpressitud ja rafineerimata kookosrasva. Kui mõtted on otsas, siis kookosrasv sobib kõigile. Tõsiselt! Seda võib kasutada nahal kreemi asemel, juustel niisutava maskina, kallite ja ebameeldivalt lõhnavate massaažiõlide asemel, võib ka niisama 2 tl päevas süüa (pidavat aitama kõhupiirkonna rasva vähendada), parandab seedimist ja on antibakteriaalse toimega.

Lisan ka paar linki, kus on kirjutatud erinevates kingiideedest:

• http://www.theprairiehomestead.com/2013/12/make-essential-oil-gifts.html
• http://www.rubiesandradishes.com/2014/12/11/30-diy-holiday-gift-ideas

Piparkoogine huulekoorija

Talv on tegelikult käes ja huuled kipuvad väga kuivaks minema. Varasemalt oli mul seda sagedamini - poehuulepalsamite tõttu muidugi. 

Niisiis võtsin täna end kokku ja tegin endale esimese huulekoorija. "Retsepti" sain siit, kuid muutsin koostisosade hulka veidi.

Minu variant:

• 1 sl kookosõli
• 1 sl mett
• 1 sl Himaalaja või meresoola (kuna mul ei ole kodus üldse suhkrut)
• 1 tl piparkoogimaitseainet
• 1/2 tl kookossuhkrut (soovi korral) 

Sulatasin kuumakindlas tassis kookosõli ja mee, segasin. Samal ajal segasin väikeses purgis soola ja piparkoogimaitseaine, kallasin kookosõli- ja meesegu kokku ning segasin korralikult läbi. 

Kodune huulepalsam

Olen alates selle aasta veebruarist ise huulepalsamit valmistanud. Mitte ainult endale, vaid mõned huulepalsamid olen ka teistele kingituseks teinud. Mis oleks veel parem kui omatehtud huulepalsam, mis ei sisalda igasuguseid kahjulikke aineid? 

Järgnevas retseptis kasutatud tooraine hulk sõltub sellest, kui suurde potsikusse segu valada, kuid võtsin aluseks 25-grammise purgi.

Retsept:

• 12 grammi kookosõli
• 6 grammi mesilasvaha
• 6 grammi kakaovõid
• 5 tilka eeterlikku õli (näiteks piparmünt või apelsin)

Kookosõli, mesilasvaha ja kakaovõi tuleb panna kuumakindlasse nõusse, mis omakorda tuleb asetada näiteks poolenisti veega täidetud kastrulisse. Segu peab kuumutama seni, kuni see on täielikult sulanud. Seejärel võib soovi korral lisada eeterlikke õlisid. Veidi võiks segu segada ja siis kallata see väikesesse purki või huulepalsami topsikusse (saadaval näiteks siin). Ära võib puhastada ka mõne vana huulepalsami ümbrise ja kasutada hoopis seda. Taaskasutus ju. ;-)

Retsept originaalkujul siin.

Tatra-kookoshelbeküpsised

Hiljuti enne loengusse minemist ostsin paki Remedyway tatraküpsiseid, mida olin juba väga kaua aega "nillinud". Võin öelda, et need on väga huvitavad ja maitsvad, kuid iga kord, kui mul küpsiseisu tekib, ma neid osta ei raatsiks. Seetõttu mõtlesin, et miks mitte ise tatraküpsiseid teha?

Asusin retsepti otsima ja leidsin selle Nami-Namist. Muidugi lisasin sellele ka midagi omalt poolt. Originaalretsept Nami-Namist on saadaval siin.

Retsept: 

• 125 g võid
• 50-75 g kookossuhkrut
• 1 muna
• 150 g tatrajahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• tunde järgi kookoshelbeid (~1 dl)
• 0,5 tl kurkumit 
• 0,5 tl kaneeli
• pisut muskaatpähklit ja kardemoni

Valmistamisjuhend on kirjas originaalretseptis.

Parim külmarohi ehk mesi-sidrun-ingver-küüslauk

Mõned päevad tagasi hakkasin õudusega juba mõtlema, et tegelikult on nn. külmetushaiguste hooaeg käes. Kui mõni aasta tagasi oleksin ma usinasti varuma hakanud Coldrexi ja muid selliseid ravimeid, siis sel aastal ma seda ei tee. Ilmselt veenab mind ümber ainult 39-kraadine palavik, mida ma ilmselgelt ei soovi muidugi. 

Minu "külmarohtude arsenali" kuuluvad klassikaline piparmünditee (aiamaal kasvatatud kusjuures), ingver, mesi ja sidrun. Apteegist olen ostnud vaid ninatilku (Pinosol) ja kurguspreisid, mida on ka näiteks taruvaiguga. 

Viimasel ajal olen enda jaoks avastanud ka eeterlikud õlid. Noh, tegelikult juba ammu, aga haiguste ennetamisel ma neid väga palju kasutanud ei ole. Enamasti lisan aroomilampi näiteks piparmündiõli ja veel mingit muud õli - näiteks apelsiniõli. Piparmünt hävitab teadaolevalt baktereid. Tahaks loota. 

Eelmisel aastal tekkis idee, et võiks teha sama külmarohtu, mida on ilmselt tehtud juba väga pikka aega ja mis sisaldab kõiki neid häid asju, mis tervisele mingil moel kasulikud on.

Ma usun, et kõik teavad, millest jutt: mee, sidruni ja purustatud küüslaugu ning ingveri segu. Ma ei mäleta, kust leidsin ma selle retsepti eelmisel aastal, sest sellel aastal ma seda enam ei leia. Pidin ise midagi leiutama, aga panen selle retsepti ka siia kirja.

 

Retsept:

•  mett
• 1 keskmise sidruni riivitud koor ja mahl
• 2 küüslauguküünt
• 5 cm jupp ingverit
• veidi kurkumit, kaneeli ja cayenne'i pipart)
• soovi korral võib lisada ka 1 tl õietolmu

Esmalt riivisin sidrunilt koore, seejärel pressisin sidrunist mahla välja, koorisin igveri ja lõikasin tükkideks, lisasin kurkumi ja kaneeli ning viilutatud küüslauguküüned - need kõik panin blenderisse ja blenderdasin seni, kuni suuri tükke enam segus ei olnud. Segu panin väiksesse purki ja lisasin mee. Kui mesi on tahke, siis võib selle ikkagi purki lisada, kuid purgi peaks jätma toatemperatuurile ning aeg-ajalt võiks seda loksutada - siis mesi vaikselt sulab. Kui mesi on vedel, siis pole seda vaja ja võib mee niisama lihtsalt ära segada.

Ise võtan 1 sl päevas. Loodetavasti aitab! :)

P.S. Minu retsepti järgi saab väga väikese koguse. Koguseid võib tunde järgi suurendada.

India pähkli ja kookose leib linaseemnetega

Nagu järeldada võib, siis järgin ma enamasti gluteenivaba dieeti ja kohati ka paleo dieeti. See tähendab aga, et ma ei tohi leiba süüa. Kui tahan midagi võileivalaadset süüa, siis pean ma leppima riisi- või maisileivakesega. No olgem ausad, kes neid üldse nii väga tahaks üldse? Parem siis süüa juustu või peekonit niisama. Ilma leivalaadsete asjandusteta. Kuna ma aga armastan uurida uusi retsepte kogu aeg, siis sattusin ka seekord ühe huvitava retsepti otsa. Esimene mõte oli muidugi, et mis leiba india pähklitest üldse saab. Ilmselt arvasin, et maitse on sama, mis sellel "leival", mis ma ükskord küpsetasin. Ja see ei olnud hea, sest ma ei raatsinud kookosjahu osta, vaid tegin seda kookoshelvestega, mille olin väga peeneks jahvatanud. See ei ole sama, seega ei olnud tulemus ka hea.

Seekord tegin muidugi ikka õige kookosjahuga selle leiva ning tulemus oli väga hea. Peamisteks koostisosadeks on india pähkli jahu (ehk siis jahvatatud india pähklid), kookosjahu ja linaseemned. Väga lihtne teha ja väga maitsev koos või ning juustuga! :)

Siin on ka retsept. Tasub kindlasti proovida, kui tavaline süsivesikurikas ja teraviljadest tehtud poeleib pinget ei paku! ;)

Paleo "kaerahelbepuder"

Seni olen harjunud oma tüüpilise hommikusöögirutiiniga - omlett ja smuuti. Täna juhuslikult Facebookis aega veetes jäi mu silme ette juba mitmendat korda üks retsept. Tegemist on kaerahelbepudru alternatiiviga. Aga jah, kuidas saab olla miski paleo ja samal ajal kaerapudrulaadne? 

Lugesin koostisainete nimekirja läbi ja arvasin, et noh, siit küll midagi head tulla ei saa. Tegin valmis ja olen küllaltki vaimustuses. Koosneb see "puder" siis järgmistest toiduainetest - banaan, munad, piim, mandlijahu (ise kasutasin kookosjahu), purustatud linaseemned ja želatiin. Siin on täielik retsept. 

Maitse on magus, nii et terve banaani asemel võiks lisada pool banaani või siis ühe väikse banaani. Lisandiks sobiks sellisel juhul midagi haput, sest see neutraliseerib "pudru" magusat maitset.

Soovitan proovida!

Kookoseiiris

Imestan, et ma pole siiani blogisse pannud üht oma lemmikretsepti - nimelt kookosiirise retsepti. Tegemist on ühe mu lemmiksnäkiga, mis ei sisalda liialt süsivesikuid, kuid sisaldab kasulikke rasvu.

See ei ole meie klassikalises mõistes iiris, aga see on tervislik alternatiiv poest ostetud iirisele, mis sisaldab (nagu ma poes uurinud olen) suhkrut ja lisaks veel glükoosisiirupit. No ei kutsu eriti ostma.

Mind inspireeris see retsept, kuid antud retseptis kasutas autor mandleid. Ma ei vaimustu mandlitest nii väga ja seejärel hakkasin otsima, kuidas teha kookosvõid. Kookosvõi tegemine on lihtne, kuid peaks arvestama, et 1 klaas kookoshelbeid ei võrdu 1 klaasi kookosvõiga. 

Kirjutan siia retsepti:

• 1,5 - 2 klaasi kookoshelbeid
• 4 sl kookosõli
• 1,5 sl kookossuhkrut
• lisandiks soovi korral maitse järgi riivitud šokolaadi
• kurkum (lisasin natuke värvi võimendamiseks ka kurkumit)

Alustuseks võiks leida mõne väiksema kandilise vormi, mis ei oleks eriti kõrgete servadega. See tuleks "vooderdada" küpsetuspaberiga, et iirist kergem vormist kätte oleks saada. Mina kasutasin vormi, mille mõõtmed olid 20 x 20 cm. Võib kasutada ka väiksemat vormi, kui on soov, et iiris oleks paksem.

Kookoshelbed tuleb panna blenderisse või köögikombaini. Ise eelistan kombaini. Olen lugenud, et kookosvõi valmistamiseks kulub umbes 10 min. Kombaini võiks vahepeal jälgida, sest kookoshelbed võivad "takerduda" kombaini külge - need võiks seega maha kraapida ja kombain uuesti tööle panna. 

Kookosvõi on valmis, kui see on püreeks muutunud. Seejärel tuleb lisada sulatatud kookosõli, kookossuhkur ja soovitud lisandid. Segu võiks veel paar minutit kombainis hoida ja siis vormi valada. 

Segu võiks vormis ühtlaselt jaotunud olla. Seejärel peaks selle panema paariks tunniks külmikusse. Tegelikult taheneb see kiiremini, aga igaks juhuks võiks enne söömist paar tundi oodata.

 

Õunavorm

Eile õhtul jalutades tekkis jälle tunne, nagu midagi oleks puudu. Sain aru, et ma ei ole ammu midagi küpsetanud. Olen ammu mõelnud, et võiks teha õunakrõbedikku. Õunu on, aga mõtteainet tekitas see, millega asendada kaerahelbeid. Kuna ajasin retsepte otsides kaks inglisekeelset sõna segamini, sattusin hoopis ühe unustatud retsepti peale - tegemist ei olnudki krõbedikuga, vaid meenutas hoopis õunavormi. 

Niisiis tegin krõbediku asemel õunavormi. Pidin kasutama riisi- ja tatrajahu, sest Ungarist soetatud kookosjahu oli kõige kehvem kookosjahu maailmas. Aga ma usun, et riisi- ja tatrajahu on parem kui mitte midagi. 

Inspiratsiooni oma retseptile sain siit. 

Kirjutan oma retsepti ka välja:

• 10 väiksemapoolset õuna (tähtis, et 20x20 cm vormi põhi õunaviiludega umbes vormi serva keskele kaetud oleks)
• 1,5 dl riisi- ja tatrajahu (mul mõlemad jahud kihiti ühes potsikus, nii et need segunesid paratamatult)
• 3 muna
• 2 spl kuhjaga kookosõli või võid
• 50 ml kookossuhkrut
• 30 ml piima
• 2 sl vaniljeekstrakti
• 1 tl kaneeli
• 1/4 tl muskaatpähklit
• 1/4 tl kurkumit
• 1 tl soodat

Kõigepealt koorisin õunad, eemaldasin südamed ja viilutasin õunad. Panin need viilakad seejärel küpsetuspaberiga kaetud vormi sisse. Seejärel segasin eraldi kuivained ja eraldi vedelikud. Kookosõli lisasin kuivainetele ja sõtkusin kahvliga segamini, vedelike seas oleks see ilmselt tükkidena jäänud. Kui see kõik tehtud, segasin vedelikud ja kuivained hoolikalt segamini. Taigna kallasin õuntele peale ja vaatasin, et kõik õunad kaetud oleks. Nagu originaalallikas öeldud, tuleb ahi soojendada 180 kraadini ja küpsetada ahjus 35 minutit. Selle aja peale peaks vorm valmis olema.

Banaani- ja matchasmuuti

Mulle meenus, et mul on kapis juba juulikuust potsik matcha tee pulbrit, mida ma ei ole eriti tarvitanud. Miks ma selle siis üldse endale ostsin? Kuna väidetakse, et 1 tass matcha teed võrdub oma kasulike omaduste poolest ligikaudu 10 tassi tavalise rohelise teega. Oma matcha sain mõistliku hinna eest Umami poest Tartus ja täpsemalt saab matcha kohta lugeda siit.

Kuna matcha tee maitse mulle väga ei meeldi, isegi meega maitsestatult mitte, siis otsustasin selle ikkagi ära kasutada. Seda saab muidugi kasutada ka loodusliku rohelise värvainena, aga mulle meeldib idee kasulikust smuutist rohkem. Seetõttu otsustasin katsetada ja panin kokku ühe smuutiretsepti.

• 1/2 klaas kreeka jogurtit ja 1/2 klaas filtreeritud vett või 1 klaas keefirit
• 1/2 banaani
• 1-2 tl matcha tee pulbrit
• 1/4 tl kurkumit
• 1/2 - 1 tl mett või kookossuhkrut
• 1/2 tl kaneeli
• 1 tl kakaod
• 1 tl macat (tasakaalustab hormoone)

Lisaks smuutile olen matchast ka näotoonikut teinud.  Kuidas? Tegin ühe väikse (150 ml vett ja 1 tl matchat) tassi kanget matcha teed ja lisasin sellele võrdse koguse õunaäädikat.  Selle segu panin pudelisse ja kasutasin igapäevaselt. Sobib väga hästi probleemsele nahale. Tegu sama toonikuga, millest rääkisin "Minu ilurutiin" postituses.

Kõrvitsapüree

Viimasel ajal on mul kõrvitsavaimustus. See tekkis tegelikult juba ammu, aga kuna nüüd on kõrvits poes ja turul juba saadaval, siis otsustasin ära proovida, kuidas teha kõrvitsapüreed. 

Kõigepealt tuleks kõrvitsa tükid ahjus röstida. Ilusa ja detailse juhendi koos värviliste piltidega leiab siit. Täiendaks vaid nii palju, et 350 Fahrenheiti on meie järgi umbes 180ºC (176.67ºC, kui päris täpne olla). On oluline asetada kõrvitsatükid just koos koorega ahju nii, et koor jääb küpsetuspaberi peale, sest siis küpseb kõrvits läbinisti. Tegin esimest korda vea ja röstisin kõrvitsat külje peal ning pidin hiljem tükid ümber keerama. See tulenes vist ka sellest, et sain toidupoest pisut kehva tüki, millel väga toekat koort ümber ei olnud.

Esimesest püreest valmistasin kõrvitsakoogi, mille retsepti leiab siit. Kuna asetasin taigna liiga väiksesse vormi, ei teinud ma rullbiskviiti, vaid tuli hoopis kihiline kook - lõikasin biskviidi pooleks ja panin täidise sinna vahele. Maitse oli sellest hoolimata väga hea. Soovitan seda retsepti proovida! Pumpkin pie spice on meie mõistes piparkoogimaitseaine. Juhuslik avastus, kui otsisin, kuidas seda vürtsisegu teha. Miks mitte ka ise teha? ;) Cream cheese ehk toorjuust sai asendatud kreeka jogurtiga, millele olin lisanud 1 spl arrowroot powder'it ehk marantatärklist ehk kuidas iganes keegi seda nimetab. See toimis paksendajana.

Seekordse püree asetasin sarnaselt õpetusele kotikestesse, mille panin sügavkülma oma aega ootama.

Minu ilurutiin

Olen tähele pannud, et paljud blogijad, kes kirjutavad tervisest, tervislikust toitumisest ja looduslikust eluviisist, kirjeldavad mingil hetkel seda, kuidas nad enda juuste ja naha eest hoolitsevad. Mõtlesin sama teha, sest olen juba pikemat aega otsinud seda õiget ja looduslikku viisi, kuidas enda nahka ja juuksed kõige vähem koormata.

Usun, et olen jõudnud selle õige lahenduseni, mis just mulle sobib. Teen siis algust.

Juuksed

Pesen juukseid iga päev, sest muud moodi ei olekski võimalik. Varem kasutasin kirjade järgi kõiksuguseid looduslikke šampoone, mis aga koostisainete poolest nii väga looduslikud ei olnud. Olin peaaegu juba käega löömas, sest päris soodaga ka juukseid pesta ei tahtnud. Otsustasin riskida ja proovida tahket šampooni. Miks riskida? Sest olin seda kasutanud ka varem, aga see oli juuksed rasuseks jätnud. Minu lemmik on Nurme seebi tahke šampoon kanepiseemneõliga, mis on mõeldud just rasustele juustele. Tootja on läinud õnneks sammukese edasi ja lisanud pakendile ka selle tähtsa fakti, et juuksed võiks õunaäädikaveega või sidruniveega pärast pesu ära loputada. Ilma selleta on juuksed rasused. Alustasin tahke šampooni kasutamisega täpselt kuu tagasi ja ei ole vahepeal mitte kordagi šampooni kasutanud. Olen tulemusega rahul - minu muidu liigkohevad juuksed on sirgemad kui enne ja läigivad mis hirmus. Pelgasin, et õunaäädikas teeb juuksed kuivaks, aga õnneks ma eksisin. Juuksed on palju vähem otstest katki kui enne. Imeline! Loputusveele võib lisada ka näiteks lavendli eeterlikku õli.

Ära ei tohi unustada, et ka alternatiivsete juustepesuviisidega tuleb juukseid aeg-ajalt niisutada. Mina teen seda siis, kui meelde tuleb. Ma ei aja asja ka siin keeruliseks ja kannan õhtul enne magamaminekut juustele kookosõli, argaaniaõli või kookosõliga segatud riitsinusõli. Oluline on juuksed muidugi järgmisel hommikul hoolikalt õlidest puhtaks pesta, muidu jäävad juuksed rasuseks. 

Positiivne aspekt on see, et ma ei ole üle kuu aja igapäevaselt kasutanud ühtki juukseõli. Varem oli juukseõli kasutamine minu jaoks täiesti vajalik.

Ripsmed

Tundub, et olen täielikust keemiavabadusest vaid ühe sammu kaugusel - nimelt ei ole ma veel leidnud aega ja viitsimist, et teha täiesti oma kätega ripsmetušš. Retsept on imelihtne ja koosneb vaid kolmest koostisainest, kuid sellel teemal ma pikemalt ei peatuks. 

Ripsmetel kasutan vahel ka riitsinusõli, mis väidetavalt tugevdab ripsmeid. 

Puuder

Päris ilma meigita ei suuda ka minusugune olla. Meigin vähe, kuid puudrit pean saama kasutada. Kui mu mineraalpuudripotsik tühjaks sai, otsustasin teha selle olulise sammu ja valmistada puuder ise. Ka selle retsept on imelihtne - marantatärklis ja kakao/kaneel/muskaatpähkel. Jumal hoidku, kui keegi teaks, mis mu puudritopsikus on. Oleksin isegi seda tegelikult kunagi imelikuks pidanud, aga see tõesti töötab. Värskendama peab seda nahal sama tihti, kui tavalist puudrit, kuid vähemalt ma tean, mis koostisained mu puudris on. 

Meigieemaldus

See kõik algas siis, kui mu L'Oreali meigieemaldaja otsa sai ja oli hilisõhtu ning mul polnud kuskilt meigieemaldajat võtta. Olin lugenud, kuidas üks blogija kasutab meigieemaldajana kookosõli. Mõtlesin, et miks ka mitte, kui see mul kodus niikuinii olemas on. Ja see töötas! Panen natuke kookosõli ripsmetele, ootan nii umbes pool minutit ja siis eemaldan veega niisutatud vatipadjaga ripsmetušijäägid. 

Olin varem lugenud ka selle kohta, kuidas õli kasutatakse näonahaprobleemide ravis. Selles suhtes olin küll skeptiline, sest inimestes on juurdunud arusaam, et just õlid on need, mis ummistavad poore jne. Kuid otsustasin selle ikkagi ära proovida - panen pool teelusikatäit kookosõli peopessa, hõõrun näonahale ja siis eemaldan niisutatud vatipatjadega puudri näolt, seejärel pesen veega näo ja ongi tehtud. Vahel ei viitsi ma pärast seda isegi nahka niisutada, aga üritan seda enamasti ikka teha.

Naha niisutamine

Päris alguses kasutasin näokreeme, mille pakendil rõhutati looduslikkust, kuid mis sarnaselt šampoonidele nii väga looduslikud ikkagi ei olnud. Uurisin veidi ja leidsin ühe kodumaise firma, mis toodab tõesti looduslikke kreeme. Tunnistan ausalt, et see kreem ei olnud minu jaoks sugugi odav. Jällegi oli tegemist ühe rasvase kreemiga, mis aga minu kombineeritud/rasusele nahale üldsegi liiga ei teinud. Minu sisemine säästja tõstis häält ja otsustasin leida alternatiivse viisi, kuidas nahka niisutada. Paljud blogijad kiidavad kookosõli taevani, mis järel ka mina otsustasin nahka niisutada just kookosõliga. Ma ei olnud ikkagi veel 100% rahul ja jätkasin otsingut, kuni avastasin, et asja ajaks suurepäraselt ära argaaniaõli. Kasutan seda juba üle kuu aja niisutajana ja see toimib. Kogusega liialdada ei maksa muidugi, nagu kõikide õlidega.

Naha koorimine ja sügavpuhastus

Tunnistan ausalt ja ütlen, et ma ei viitsiks üldse koorimise ja sügavpuhastusega tegeleda, aga vahel nahk piltlikult öeldes lausa karjub selle järele.

Poest ei osta ma ei näo- ega kehakoorijaid juba pikemat aega, vaid teen need ise. Komponentideks on enamasti suhkur või sool, õli ja muud koostisosad (nt eeterlikud õlid). Need ajavad suurepäraselt asja ära ja lisaks niisutavad ka.

Sügavpuhastajana kasutan ma savipulbrit. Mäletan, kuidas ma kunagi kasutasin poest ostetud savimaski ja kuidas see alati naha olukorra hullemaks tegi. Nüüd segan ise maski valmis savipulbrist ja soojast veest, kannan selle nahale, hoian nii kaua, kui pakendil öeldud, pesen selle maha ja puhastan naha hoolikalt loodusliku seebiga pestes või kookosõliga puhastades. On oluline teada, et savimask imendub osaliselt ka naha sisse, mistõttu on väga tähtis nahk puhastada. Kogu see vaev on asja eest, võin kinnitada. Järgmisel päeval on nahk palju puhtam.

Kui rääkida probleemsest nahast, soovitatakse igapäevaselt kasutada ka näotoonikut, mille koostisosadeks on õunaäädika ja rohelise tee segu. Õunaäädika ja rohelise tee suhe võiks olla 1:1. 

Üks geniaalne idee on kodus ise valmistada ka pooriplaastreid, mis tegelikult ei olegi nii väga plaastrid, vaid üks poore eemaldav mask. Koostisaineteks on vaid keefir ja želatiin. Detailsem retsept ja valmistamisviis on saadaval siin. Ei taha kõlata nagu telepoereklaam, aga see tõesti toimib.  

Lisaks savimaskile kasutan ma näonahal ka mett. Lihtsa näomaski saab, kui võtta 2 tl kuni 2 spl mett (oleneb mee paksusest), segada sinna sisse 1/2 kuni 1/4 tl kaneeli, kanda see nahale, hoida 30 min ja seejärel maha pesta. See on antibakteriaalne ja teeb naha ülipehmeks.

 

Mida süüa reisil?

Mida süüa reisi ajal? Mõtlen just sellise reisi ajal, kus peamiseks transpordivahendiks on buss, ja ainuke koht, kus reaalselt süüa saaks teha, on kämpingu köök. Kui see köök üldse olemas on. Tihti võib juhtuda, et ei ole kööki, aga samas sooja sööki ju tahaks. Väga hea, kui kämpingu lähedal on mõni söögikoht, kus pakutakse peale friikartulite ja burgerite ka midagi tervislikumat. 

Nimelt pidasin mina enne oma pikka 11-päevast bussireisi maha tõelise lahingu - mida süüa, kui ise süüa teha ei saa?! Tuleb tunnistada, et mind valdas kerge paanika. Mina, kes ma hommikuti tahan omletti, lõunaks nt kana ja juurvilju ning õhtuks nt kergemat salatit või smuutit.

Asusin guugeldama häid ideid ja järgnevalt koostasin nimekirja toiduainetest, mida reisile kaasa võiks võtta ja mille mina kaasa pakkisin:

• Kõige tavalisemad kartulihelbed (mitte need jubedad E-aineid täis või igasuguste lisanditega kartulipudrusegud), mida on pisut keeruline poest leida. Olgu öeldud, et nende leidmiseks käisin ma Pärnus läbi umbes 4 suuremat supermarketit. Kuna kartulihelbed on soola ja muude maitseaineteta, tuleb arvestada, et väike kogus soola ei tee paha.
• 1-liitrine keefir. Paranoia, et see 1-2 päevaga hapuks läheb, on liigne. Pluss on see, et see hoiab seedimise korras. Tõestatud.
• Pähklid. Jah, ma ei ütle kunagi rasvale ei, kui tegemist on oliiviõli, kookosõli, avokaado, pähklite või võiga.
• Tume šokolaad, mille kakaosisaldus on üle 70%.
• Beebitoit. See oli idee, mille ma internetist leidsin, ja ma ei oleks arvanud, et ma sellesse nii tõsiselt suhtun. Miks beebitoit? Sest toiduainetööstuste juhid arvavad, et kui beebisid võib veel keemiast säästa, siis täiskasvanutele võib seda keemiat topelt sisse sööta. Enamasti ei ole ju beebitoidu sisse lisatud suhkrut ega muid aineid. Muidugi peab etikette hoolega jälgima, kuna Poolas sattusin õuna- ja mustikapüree "otsa", kus olid kõik need ebatervislikud koostisained sees. Prisma toidupoes on müügil orgaanilised beebidele mõeldud püreed, millest mina olen vist juba suurema osa ära proovinud. Nimeks on neil "Plum". Soovitan soojalt.
• Väikesed võipakid. Okei, tegelikult ei leia neid ka väga lihtsalt kuskilt. Miks või? Sest ma olen valiv ja ei suuda kartuliputru ilma võita süüa.
• Riisi- või maisileivad. Neid saab pea iga supermarketi tervisetoodete riiulist. Ma otsustasin maisileivakeste kasuks, sest need on õhemad ja maitse on parem.
• Juust! Et oleks midagi maisileivakeste peale panna. Juust kipub muidugi üheks ühtlaseks plönniks sulama kuumusega, nii et see tuleks kiiresti ära süüa.
• Konservid. Peamiselt kalakonservid. Hea süüa niisama, et valk kätte saada, või määrida maisileiva peale. 
• Batoonid. Ma ei soovita müslibatoone, sest ma ei söö neid. Tasuks minna ilmselt "rüüstama" mõnd ökopoodi. Minu lemmik on seesami- ja meebatoon, mille leidsin hoopis supermarketist. 
• Puuviljad. Minu reisilemmikuteks on banaanid ja õunad, sest tarbin neid ka igapäevaselt. 
• Hernekrõbuskid. Täitsa kohalik Eesti mahetoodang, mille avastasin päris oma teekonna alguses, kui otsisin gluteenivabu tooteid. Lisasin neid reisil jogurti sisse.

Näokoorija Himaalaja soola, kaneeli ja muskaatpähkliga

Näokoorija oli vist esimene näohooldustoode, mida ma ise tegema hakkasin. Algul kasutasin tavalist valget suhkrut, sest seda jäi mul väga palju üle. Arvestades seda, et ma valgest suhkrust täielikult loobusin ja asendasin selle meega. Suhkrukoorijad on tegelikult väga head, aga seekord otsustasin, et teen selle hoopis roosa ehk Himaalaja soola baasil. Samuti kasutasin oliiviõli asemel kookosõli. Suvel saab seda õnneks endale lubada - nimelt tahkub kookosõli erinevate andmete järgi alla 25 või alla 18 kraadi juures. 

Kuna mul on reis ees ootamas, pidin tegema väikse koguse, et oleks mugav kaasas kanda. Kõige lihtsam oleks öelda, et soola/suhkru ja õli vahekord võiks olla 2:1, mistõttu võtsingi ligikaudu 4 tl soola ja 2 tl kookosõli, segasin need omavahel ja lisasin ka veidi kaneeli ja muskaatpähklit. Viimased sobivad hästi probleemsele nahale, sest kuuldavasti vähendavad need põletikke ja on antibakteriaalse toimega. 

Suur kiusatus oli ka mõnd eeterlikku õli lisada, aga otsustasin seda seekord mitte teha. Lepin seekord mõnusa kergelt jõululõhnalise koorijaga.

 

Ja et retsept silme ees oleks:

• 2 osa soola/suhkrut
• 1 osa õli (kookosõli või oliiviõli)
• 1/4 tl kaneeli (võib tundlikku nahka ärritada, nagu ma olen aru saanud)
• näpuotsatäis muskaatpähklit

P.S. Kasutada võib ka tavalist meresoola, kuid selle graanulid võivad olla liialt abrasiivsed. Minul kodus olemasolev Himaalaja sool oli väikeste graanulitena.

Maca- ja kakaopiim

Mõtlesin, et lisan selle kasuliku ja maitsva joogi retsepti ka siia. Pärast seda, kui oma nii-öelda dieeti alustasin, ei tarbinud ma paar nädalat piimatooteid. Kuid umbes kuu aega tagasi avastasin enda jaoks toorpiima. Jah, olen selle põlvkonna inimene, kes on kasvanud vaid tavalise lahja poepiima peal, ja ei ei olnud oma teadliku elu jooksul toorpiima joonud. Rääkimata muidugi nendest õudusjuttudest, mida toorpiima kohta kuulnud olin.

Ma ei ole rasvapelglik, nii et mõtlesin, et ehk tuleb see tervisele kasuks. Maitsest ei osanud ma midagi oodata, aga ikkagi päris puhtalt proovida ei söandanud, ja seetõttu mõtlesin, et kui lisaks midagi juurde. Sellest uitmõttest tekkis järgnev väike retsept:

• 1 klaas külma toorpiima
• 1-2 tl macapulbrit
• 1-2 tl toorkakaod
• 1 tl mett (soovi korral)

Kõik need eelnimetatud koostisosad võiks panna blenderisse. Käsimikseriga või vispliga koostisained mul ei segunenud.  Ja tegelikult, arvestades seda, milline ma olen, poleks paha mõte ka kurkumit või kaneeli sisse segada. Kahju ilmselt ei teeks. 

Lihtsad paleo kookosküpsised

Kuidas leida oma lemmikroa retsepti, mis on ühtlasi ka tervislik? Kirjuta ette 'paleo' ja võid kindel olla, et see [retsept] ei sisalda tuntud allergeene, nagu gluteen ja laktoos, ning ka ebavajalikke koostisaineid, nagu valge suhkur.

Ja kuna viimasel ajal on mu toitumine jälle veidi ripakile jäänud - selles mõttes, et see on väga ebaregulaarseks muutunud ja juurviljade osakaal on vähenenud, siis on mu kõht kl 10 õhtul tühi, kuigi lõpetasin just mõni aeg tagasi õhtusöögi söömise. Olen tähele pannud, et kui korrapärasus jälle ära kaob, siis tekivad õhtuti ka isud. Aga mida teha, kui poes müüdavad snäkid on nii-öelda keelatud? Tuleb üle vaadata oma kapid ja siis hakata mõtlema, mida võiks küpsetada või valmistada.

Minul tekkis isu kookosküpsiste järele. Poes müüdavad sisaldavad 99% juhtudest nisujahu. Minu puhul on nisujahu teadagi suur EI. Nojah, tuleb siis ise teha.

Järgnevat retsepti olen varem juba proovinud ja selle retsepti järgi valmistatud küpsised maitsevad väga hästi.

Retsept: 

• 1 lahtiklopitud muna
• 2 sl mett
• 1/2 tl vaniljeekstrakti
• 1/4 tl meresoola
• 2 tassi (4 dl) kookoshelbeid
• 1 sl kookosjahu 

Kokku tuleks segada muna, 2 sl mett, vaniljeekstrakt ja sool. Seejärel segada sisse 2 klaasi kookoshelbeid ja 1 sl kookosjahu. Seejärel tuleks saadud mass lusikaga väikesteks pallikesteks vormida ja asetada küpsetuspaberile.

Ahjus võiks küpsistel küpseda lasta 12-15 minutit 175 kraadi juures. 

Minu ports sai just valmis...

Kookosjahupannkoogid hapupiimast

Täna pärast trenni tahtsin endale preemiaks teha kokteili toorpiimast, toorkakaopulbrist, macapulbrist ja meest. Suur oli minu pettumus, kui avastasin, et toorpiim oli hapuks läinud. Kui ma poleks teadlik olnud sellest, et hapuks läinud toorpiimast midagi teha saab, siis oleksin selle ilmselt kiiremas korras ära visanud. 

Niisiis otsustasin hoopis otsida mõne retsepti, mis sisaldaks hapu(ks läinud)piima ja muid mul kodus olemasolevaid koostisaineid. Soolaste toitude retseptidest ma enamasti ei vaimustu, nii et lootsin leida mingi hea küpsetise retsepti. Kuna ma üritan vältida teraviljajahusid ja kõige enam neid, milles on sees ka gluteen, siis lootsin leida midagi, mis sisaldaks hoopis kookosjahu. 

Pannkoogid! Muidugi. Otsustasin siis kokku keerata ühed pannkoogid. Kohandasin järgnevat retsepti - kookosjahupannkoogid.

Kohandatud retsept:

• 1/2 klaasi hapuks läinud toorpiima
• 3 tl (kuhjaga) maitsestamata jogurtit (kui panna vähem mune, siis peab muid vedelikke/vedelaid koostisosi rohkem lisama, sest kookosjahu on kiudaineterikkam kui teised jahud)
• 1 dl kookosjahu
• 5 muna (võib panna ka rohkem, nt 8 nagu originaalretseptis)
• 2 tl kookossuhkrut või mett (ise kasutasin kookossuhkrut)
• näpuotsatäis Himaalaja roosat soola
• natuke kurkumit, kaneeli, muskaatpähklit
• 1 tl macapulbrit
• 1 tl kakaopulbrit (kasutasin toorkakaopulbrit)

Kõik koostisained segasin hoolikalt käsimikseriga (kannmikser ehk blender sobib ideaalselt, sest sealt saab segu otse pannile valada *wink*), ajasin panni kuumaks, lisasin oliiviõli ja tegin väikesed pannkoogid. Pannkooke peaks hoolikalt ja ettevaatlikult ümber keerama, sest minu omad kippusid lagunema. Aga maitse on neil kookidel väga omapärane - kõige enam kumab läbi siiski hapupiima maitse, kuid see ei sega üldse.



Head isu!

Tervislik toitumine ja kaalukaotus

Lihtsalt ei saanud vastu panna ja pidin kirjutama siia midagi. Nimelt olen nii uhke, et tänaseks oli kaalunumber jälle langenud. Ma andsin endale lubaduse, et ma ei kaalu end liiga tihti, sest siis võin pettuda ja võtta kaalukaotuse endale liigselt kinnisideeks. Kui arvestada seda, et selle nii-öelda dieedi alguses võtsin hoopis 2 kg juurde, siis on nüüdseks maha tulnud 5 kg. Mulle meeldib neid kilogramme alati ette kujutada 1-kiloste suhkrupakkidena ja 5 tk on küll päris suur ports.

Toitun ikka samamoodi, kuid olen menüüsse mõnel määral võtnud kohvi. Midagi keelatut selles ei ole - natuke piima ja natuke mett. Suhkrut ma ju ei tarbi. Kodus sai muidugi mesi vahepeal otsa ja, laisk, nagu ma olen, ei viitsinud poodi minna. Meelde ka muidugi ei ole tulnud osta. Mee olen tee sees asendanud seniks kookossuhkruga, mis eriti maitset ei anna, aga sisaldab mineraale ja kasulikke aineid, nii et vahet vist ei ole. :) 

Kuulsin hiljuti üht head mõtet, mis mulle meeldis ja mida ma (üllatus-üllatus) ka ise praktiseerin. Nimelt ütles keegi, et korra nädalas võiks süüa neid asju, mis sulle tegelikult meeldivad. Olen ise kord nädalas söönud jäätist, mida ma iga päev süüa ei julge - fruktoosi-glükoosisiirupi tõttu. Kuskil jäätises avastasin isegi karrageeni. Võeh! Aga vahel ju võib. Mõistlikes kogustes. Avastasin ka selle, et jäätiseisu saab täis juba siis, kui alles pool jäätisest söödud on. Muidugi söön ma selle ikka lõpuni, kui juba sinnamaani mindud on. ;) Päevas luban endale ka need 3 tükikest tumedat šokolaadi

Imestan ikka selle üle, kuidas mul kulus 24 aastat, et aru saada, et mu organism ei kannata gluteeni. Tekitab raske tunde ja nii edasi. Võib-olla ei ole asi gluteenis, aga muud põhjust ei oska ma mõelda siia. Aga parem hilja, kui mitte kunagi.

Minu lugu

Olen juba tükk aega mõelnud kirjutada ühest elu suurimast muutusest...

Muutus sai alguse ühest Dr Ozi episoodist, kus räägiti detoxdieedist, mis välistaks päris paljud tavapärased toiduained, mida paljud tüüpilised eestlased (kaasaarvatud mina) tarvitavad - piimatooted, teraviljatooted (leib, sai, erinevad pudrud, müsli ja kindlasti midagi veel), munad, kohv, sea- ja veiseliha, maiustused ja muud suhkrust pungil toiduained. 

Esmalt käis  peast läbi idee, et seda oleks mul küll tarvis proovida, ja siis mõtlesin, et ma olen ju leiva- ja kohvisõltlane. Magusast rääkimata. Alustasin vaikselt. Proovisin retsepti järgi ka üht toitu järele teha, aga see maitses ebameeldivalt. Võtsin end kokku ja mõtlesin, et mida head saaks oma peaga kokku keeta nii-öelda. 

Kogu selle dieeditamise alustamine oli paras piin. Ma ei tea siiani, kas suutsin just samal hetkel mingi külmetuse endale kuskilt hankida, kuid just siis tabas mind peavalu, mida tavaliselt tühja kõhuga kogen, palavik (jah, isegi 37,1 on minu puhul juba palavik) ja valu jalgades ning alaseljas. See möödus umbes 3 päevaga. Võis muidugi ka mingi kerge viirus olla või siis hoopis üritas keha öelda, et "jätka rämpsu söömist!" Ei tea.

Mida ma üldse sööma hakkasin? Kõik, kellele rääkisin, mida kõike ma süüa ei tohi, reageerisid peaaegu sarnaselt, et "mida sa siis üldse sööd?" Kui välistada need keelatud toiduained, jäävad marjad, puuviljad, juurviljad, seemned, pähklid, kana- ja kalkuniliha, pruun riis. Süüa on tegelikult palju, kuid kindlasti väldin ma sojatooteid. Teadagi, miks. Tänu paarile Facebooki leheküljele hakkasin uurima, et mida siis tegelikult üldse süüa saab. Retseptide järgi tegemine võib küllaltki kulukaks osutuda. Seda võin öelda, et söögiisu kasvas. Mitte et ta enne nii väike oleks olnud, aga ma tunnen, et söön rohkem. Varem sain vist hakkama 2 korraga päevas, nüüd keha nõuab oma 3 korda. On ka päevi, mil söögiisu on eriti suur. Siis hakkab endast kahju lausa. Kui kaalusin end nädal või kaks peale selle režiimi alustamist, ehmusin, kui kaal näitas, et olen hoopis 2 kg juurde võtnud. Hetkel olen kaalumisest loobunud, sest kui sa tead, et sa sööd hästi ja täisväärtuslikult, siis pole kaalu pärast mõtet muretseda ja ma ei kavatsegi seda enam teha. Ma tean, et ma ei hakka eales regulaarselt trenni tegema ja ma ei hakka eales end näljutama. Parem söön tervislikult ja väldin toitu, mis võiks kindlapeale mu kaalu tõsta.

Okei, veidi olen sohki teinud, sest vahepeal oli sünnipäev ja siis sõin päris palju valet toitu nii-öelda - kooki näiteks. Lisaks ei ole kooli sööklas just alati sobivat toitu, mistõttu olen pidanud vahepeal ka kartulit ja valget riisi sööma mitu korda.

Kui aga ignoreerida neid ohhetusi ja ahhetusi, siis on mu enesetunne paranenud. Hetkel on küll veidi pingeline periood, kuid enne seda ärkasin 8-9 vahel hommikul ja tundsin end suurepäraselt. Energiat oli samuti väga palju rohkem kui enne.

Kui jätta toit kõrvale ja astuda veel samm edasi, siis mõtlesin, et kui ma lõpetan igasuguste lisaainete tarbimise, siis miks ma mürgitan end kosmeetikaga? Jah, vältisin küll juba varem parabeene ja muid taolisi aineid, kuid keemia ei lõppe parabeenidega. Mulle tuli positiivse üllatusena, et tegelikult saab nii kosmeetika-, näohooldus- kui ka kodukeemiavahendeid valmistada ka ohututest toorainetest. Ma ei lähe väga äärmuslikuks ja ei hakka tegema ripsmetušši, kuid kindlasti asendan selle tulevikus millegi naturaalsemaga.

Eelmisel nädalal võtsin julguse kokku ja viskasin minema kõik oma näomaskid, juuksemaskid ja lõpetasin tavaliste toodete kasutamise. Uurisin natuke ja leidsin asendustooted näiteks näokreemile ja näopuhastusvahendile. Dušigeeli asemel kasutan juba ammu seepe ja muidugi mitte poeseepe, vaid käsitööseepe, mida leidub väga erinevate lõhnadega. Näomaski asemele valisin ühe eesti firma näokreemi, mille koostise suhtes alguses kergelt skeptiline olin - nimelt sisaldas see väga palju õlisid, kuid mul on ju kombineeritud nahk. Tegelikult ei mõjunud selle kasutama hakkamine üldse kahjulikult. Jess! Järgmisena asusin otsima veidi looduslikumat šampooni. Okei, sellega on keeruline, sest päris keemiavaba šampooni ma siiski ei leidnud. Kerge šokk, et isegi looduspoodide šampoonides on hunnik keemiat sees. Oeh. Juuste värvimisest ei saa ma samuti kahjuks loobuda, sest henna minu juustele külge ei hakka, kuigi tegin nii, nagu õpetati. Noh jah.

Kuna selle postituse kirjutamist alustasin ma üle kuu aja tagasi, oleks aeg kirjutada, kuidas mu elu hetkel toimib. Pean siiani vastu kergete kõrvalkalletega. Armastan magusat siiani, kuid olen senised magustoidud asendanud tervislike variantidega - kooki küpsetan tatrajahuga, valge suhkru asemel kasutan kookossuhkrut või mett ja poepiima asemel kasutasin varasemalt kookospiima, kuid selle tarvitamise lõpetasin, sest see on säilitusaineid ja jumal teab veel mida täis. Tegin ka ise kookospiima kookoshelvestest, kuid jällegi - ei ole ka kookoshelbed kahjuks nii puhtad.

Üritan samuti jälgida ikkagi esialgset plaani, mis nägi ette, et hommikuti smuuti, lõunaajal tükike liha ja juurviljad, õhtul kerge õhtusöök või salat. Kuna hakkasin vahepeal uuesti tarbima muna ja piimatooteid (kreeka jogurt ja juust), siis tüüpiline hommikusöök on järgmine - smuuti, milles on kindlasti sees banaan ja kreeka jogurt, ja millele lisandub veel mõni puuvili või mõned marjad - mustikad, maasikad, apelsin, ning omlett kahest munast, millele lisan maitseaineid, küüslauku ja natukene riivitud juustu, ja siis muidugi tass teed (roheline või punane) mee, ingveri ja sidruniga. Kohvi olengi selle aja jooksul joonud umbes 3 tassi ja ausalt öeldes - ega väga ei igatsegi. Lõunasöök sõltub muidugi sellest, kus ma parasjagu olen. Kui olen tööl, siis tuleb olemasolevast midagi valida, aga kui ma olen kodus, siis saan õnneks ise valida ning tavaliselt söön isetehtud kotlette juurviljadega vms. Õhtusöök on viimasel ajal natukene käest ära läinud, aga üritan ikka süüa õhtuti taimset toitu või siis smuutit hoopis.

Mida see muutus mulle andnud on? See on mulle õpetanud, et ma tarbiks vähem - selle all mõtlen just igasuguseid erinevaid kosmeetikatooteid. Palju asju - nt huulepalsami ja kehakoorija saab kodus ise valmis teha, ilma et peaks keemiat kasutama. Selle ajal jooksul olen ma väiksel määral ka oma õpetusi edasi jaganud ja mul on hea meel, et ka paljud teised on minult midagi õppinud. :-)