Retsept: šokolaadine näomask

Ma ei ole kunagi väga meeleldi erinevaid maske teinud, sest neid peab nii kaua näonahal hoidma ja mahapesemine on ka üks suur vaev. Kuid kui häda käes on, siis olen neid ikka teinud. Poemaske ei kasuta ma teadaolevalt juba umbes aasta, nii et mul on tulnud need ise valmistada. 

Isetehtud näomask kaua ei säili, mistõttu on mõttekas teha valmis vaid 1 korraks kuluv "portsjon." 

Ilma pikema jututa panen siia kirja ka retsepti:

• ½ tl kookosõli
• ¼ tl mett
• 1 tilk viirukiõli
• 1 tilk apelsiniõli
• 1 tilk kaneeliõli
• ½ tl savipulbrit
• ¼ tl kakaod

Kõigepealt võtsin ühe väikese purgi ja panin selle kastruli põhja. Kastruli täitsin veega ja panin selle pliidile. Samal ajal, kui vesi soojenes, panin purki kookosõli ja mee. Ootasin, kuni mesi ja kookosõli segunesid, ise samal ajal pulgaga segades. Võtsin kastruli tulelt ja tõstsin purgi välja. Lisasin eeterlikud õlid ja seejärel savipulbri ning kakao, jätkuvalt segades. Segul lasin paar minutit jahtuda. Kandsin maski eelnevalt näotoonikuga puhastatud nahale. Hoidsin maski nahal 10-15 minutit ja siis pesin maha.

NB! Eeterlike õlidega peaks olema ettevaatlik, kui nahk on tundlik. Minul hakkas mask näos veidi kipitama, kuid ma usun, et eeterlikud õlid võib ka välja jätta ning kaneeliõli asendada näpuotsatäie tavalise jahvatatud kaneeliga ja apelsiniõli sidrunimahlaga. 

Piparkoogine huulekoorija

Talv on tegelikult käes ja huuled kipuvad väga kuivaks minema. Varasemalt oli mul seda sagedamini - poehuulepalsamite tõttu muidugi. 

Niisiis võtsin täna end kokku ja tegin endale esimese huulekoorija. "Retsepti" sain siit, kuid muutsin koostisosade hulka veidi.

Minu variant:

• 1 sl kookosõli
• 1 sl mett
• 1 sl Himaalaja või meresoola (kuna mul ei ole kodus üldse suhkrut)
• 1 tl piparkoogimaitseainet
• 1/2 tl kookossuhkrut (soovi korral) 

Sulatasin kuumakindlas tassis kookosõli ja mee, segasin. Samal ajal segasin väikeses purgis soola ja piparkoogimaitseaine, kallasin kookosõli- ja meesegu kokku ning segasin korralikult läbi. 

Parim külmarohi ehk mesi-sidrun-ingver-küüslauk

Mõned päevad tagasi hakkasin õudusega juba mõtlema, et tegelikult on nn. külmetushaiguste hooaeg käes. Kui mõni aasta tagasi oleksin ma usinasti varuma hakanud Coldrexi ja muid selliseid ravimeid, siis sel aastal ma seda ei tee. Ilmselt veenab mind ümber ainult 39-kraadine palavik, mida ma ilmselgelt ei soovi muidugi. 

Minu "külmarohtude arsenali" kuuluvad klassikaline piparmünditee (aiamaal kasvatatud kusjuures), ingver, mesi ja sidrun. Apteegist olen ostnud vaid ninatilku (Pinosol) ja kurguspreisid, mida on ka näiteks taruvaiguga. 

Viimasel ajal olen enda jaoks avastanud ka eeterlikud õlid. Noh, tegelikult juba ammu, aga haiguste ennetamisel ma neid väga palju kasutanud ei ole. Enamasti lisan aroomilampi näiteks piparmündiõli ja veel mingit muud õli - näiteks apelsiniõli. Piparmünt hävitab teadaolevalt baktereid. Tahaks loota. 

Eelmisel aastal tekkis idee, et võiks teha sama külmarohtu, mida on ilmselt tehtud juba väga pikka aega ja mis sisaldab kõiki neid häid asju, mis tervisele mingil moel kasulikud on.

Ma usun, et kõik teavad, millest jutt: mee, sidruni ja purustatud küüslaugu ning ingveri segu. Ma ei mäleta, kust leidsin ma selle retsepti eelmisel aastal, sest sellel aastal ma seda enam ei leia. Pidin ise midagi leiutama, aga panen selle retsepti ka siia kirja.

 

Retsept:

•  mett
• 1 keskmise sidruni riivitud koor ja mahl
• 2 küüslauguküünt
• 5 cm jupp ingverit
• veidi kurkumit, kaneeli ja cayenne'i pipart)
• soovi korral võib lisada ka 1 tl õietolmu

Esmalt riivisin sidrunilt koore, seejärel pressisin sidrunist mahla välja, koorisin igveri ja lõikasin tükkideks, lisasin kurkumi ja kaneeli ning viilutatud küüslauguküüned - need kõik panin blenderisse ja blenderdasin seni, kuni suuri tükke enam segus ei olnud. Segu panin väiksesse purki ja lisasin mee. Kui mesi on tahke, siis võib selle ikkagi purki lisada, kuid purgi peaks jätma toatemperatuurile ning aeg-ajalt võiks seda loksutada - siis mesi vaikselt sulab. Kui mesi on vedel, siis pole seda vaja ja võib mee niisama lihtsalt ära segada.

Ise võtan 1 sl päevas. Loodetavasti aitab! :)

P.S. Minu retsepti järgi saab väga väikese koguse. Koguseid võib tunde järgi suurendada.

Banaani- ja matchasmuuti

Mulle meenus, et mul on kapis juba juulikuust potsik matcha tee pulbrit, mida ma ei ole eriti tarvitanud. Miks ma selle siis üldse endale ostsin? Kuna väidetakse, et 1 tass matcha teed võrdub oma kasulike omaduste poolest ligikaudu 10 tassi tavalise rohelise teega. Oma matcha sain mõistliku hinna eest Umami poest Tartus ja täpsemalt saab matcha kohta lugeda siit.

Kuna matcha tee maitse mulle väga ei meeldi, isegi meega maitsestatult mitte, siis otsustasin selle ikkagi ära kasutada. Seda saab muidugi kasutada ka loodusliku rohelise värvainena, aga mulle meeldib idee kasulikust smuutist rohkem. Seetõttu otsustasin katsetada ja panin kokku ühe smuutiretsepti.

• 1/2 klaas kreeka jogurtit ja 1/2 klaas filtreeritud vett või 1 klaas keefirit
• 1/2 banaani
• 1-2 tl matcha tee pulbrit
• 1/4 tl kurkumit
• 1/2 - 1 tl mett või kookossuhkrut
• 1/2 tl kaneeli
• 1 tl kakaod
• 1 tl macat (tasakaalustab hormoone)

Lisaks smuutile olen matchast ka näotoonikut teinud.  Kuidas? Tegin ühe väikse (150 ml vett ja 1 tl matchat) tassi kanget matcha teed ja lisasin sellele võrdse koguse õunaäädikat.  Selle segu panin pudelisse ja kasutasin igapäevaselt. Sobib väga hästi probleemsele nahale. Tegu sama toonikuga, millest rääkisin "Minu ilurutiin" postituses.

Minu ilurutiin

Olen tähele pannud, et paljud blogijad, kes kirjutavad tervisest, tervislikust toitumisest ja looduslikust eluviisist, kirjeldavad mingil hetkel seda, kuidas nad enda juuste ja naha eest hoolitsevad. Mõtlesin sama teha, sest olen juba pikemat aega otsinud seda õiget ja looduslikku viisi, kuidas enda nahka ja juuksed kõige vähem koormata.

Usun, et olen jõudnud selle õige lahenduseni, mis just mulle sobib. Teen siis algust.

Juuksed

Pesen juukseid iga päev, sest muud moodi ei olekski võimalik. Varem kasutasin kirjade järgi kõiksuguseid looduslikke šampoone, mis aga koostisainete poolest nii väga looduslikud ei olnud. Olin peaaegu juba käega löömas, sest päris soodaga ka juukseid pesta ei tahtnud. Otsustasin riskida ja proovida tahket šampooni. Miks riskida? Sest olin seda kasutanud ka varem, aga see oli juuksed rasuseks jätnud. Minu lemmik on Nurme seebi tahke šampoon kanepiseemneõliga, mis on mõeldud just rasustele juustele. Tootja on läinud õnneks sammukese edasi ja lisanud pakendile ka selle tähtsa fakti, et juuksed võiks õunaäädikaveega või sidruniveega pärast pesu ära loputada. Ilma selleta on juuksed rasused. Alustasin tahke šampooni kasutamisega täpselt kuu tagasi ja ei ole vahepeal mitte kordagi šampooni kasutanud. Olen tulemusega rahul - minu muidu liigkohevad juuksed on sirgemad kui enne ja läigivad mis hirmus. Pelgasin, et õunaäädikas teeb juuksed kuivaks, aga õnneks ma eksisin. Juuksed on palju vähem otstest katki kui enne. Imeline! Loputusveele võib lisada ka näiteks lavendli eeterlikku õli.

Ära ei tohi unustada, et ka alternatiivsete juustepesuviisidega tuleb juukseid aeg-ajalt niisutada. Mina teen seda siis, kui meelde tuleb. Ma ei aja asja ka siin keeruliseks ja kannan õhtul enne magamaminekut juustele kookosõli, argaaniaõli või kookosõliga segatud riitsinusõli. Oluline on juuksed muidugi järgmisel hommikul hoolikalt õlidest puhtaks pesta, muidu jäävad juuksed rasuseks. 

Positiivne aspekt on see, et ma ei ole üle kuu aja igapäevaselt kasutanud ühtki juukseõli. Varem oli juukseõli kasutamine minu jaoks täiesti vajalik.

Ripsmed

Tundub, et olen täielikust keemiavabadusest vaid ühe sammu kaugusel - nimelt ei ole ma veel leidnud aega ja viitsimist, et teha täiesti oma kätega ripsmetušš. Retsept on imelihtne ja koosneb vaid kolmest koostisainest, kuid sellel teemal ma pikemalt ei peatuks. 

Ripsmetel kasutan vahel ka riitsinusõli, mis väidetavalt tugevdab ripsmeid. 

Puuder

Päris ilma meigita ei suuda ka minusugune olla. Meigin vähe, kuid puudrit pean saama kasutada. Kui mu mineraalpuudripotsik tühjaks sai, otsustasin teha selle olulise sammu ja valmistada puuder ise. Ka selle retsept on imelihtne - marantatärklis ja kakao/kaneel/muskaatpähkel. Jumal hoidku, kui keegi teaks, mis mu puudritopsikus on. Oleksin isegi seda tegelikult kunagi imelikuks pidanud, aga see tõesti töötab. Värskendama peab seda nahal sama tihti, kui tavalist puudrit, kuid vähemalt ma tean, mis koostisained mu puudris on. 

Meigieemaldus

See kõik algas siis, kui mu L'Oreali meigieemaldaja otsa sai ja oli hilisõhtu ning mul polnud kuskilt meigieemaldajat võtta. Olin lugenud, kuidas üks blogija kasutab meigieemaldajana kookosõli. Mõtlesin, et miks ka mitte, kui see mul kodus niikuinii olemas on. Ja see töötas! Panen natuke kookosõli ripsmetele, ootan nii umbes pool minutit ja siis eemaldan veega niisutatud vatipadjaga ripsmetušijäägid. 

Olin varem lugenud ka selle kohta, kuidas õli kasutatakse näonahaprobleemide ravis. Selles suhtes olin küll skeptiline, sest inimestes on juurdunud arusaam, et just õlid on need, mis ummistavad poore jne. Kuid otsustasin selle ikkagi ära proovida - panen pool teelusikatäit kookosõli peopessa, hõõrun näonahale ja siis eemaldan niisutatud vatipatjadega puudri näolt, seejärel pesen veega näo ja ongi tehtud. Vahel ei viitsi ma pärast seda isegi nahka niisutada, aga üritan seda enamasti ikka teha.

Naha niisutamine

Päris alguses kasutasin näokreeme, mille pakendil rõhutati looduslikkust, kuid mis sarnaselt šampoonidele nii väga looduslikud ikkagi ei olnud. Uurisin veidi ja leidsin ühe kodumaise firma, mis toodab tõesti looduslikke kreeme. Tunnistan ausalt, et see kreem ei olnud minu jaoks sugugi odav. Jällegi oli tegemist ühe rasvase kreemiga, mis aga minu kombineeritud/rasusele nahale üldsegi liiga ei teinud. Minu sisemine säästja tõstis häält ja otsustasin leida alternatiivse viisi, kuidas nahka niisutada. Paljud blogijad kiidavad kookosõli taevani, mis järel ka mina otsustasin nahka niisutada just kookosõliga. Ma ei olnud ikkagi veel 100% rahul ja jätkasin otsingut, kuni avastasin, et asja ajaks suurepäraselt ära argaaniaõli. Kasutan seda juba üle kuu aja niisutajana ja see toimib. Kogusega liialdada ei maksa muidugi, nagu kõikide õlidega.

Naha koorimine ja sügavpuhastus

Tunnistan ausalt ja ütlen, et ma ei viitsiks üldse koorimise ja sügavpuhastusega tegeleda, aga vahel nahk piltlikult öeldes lausa karjub selle järele.

Poest ei osta ma ei näo- ega kehakoorijaid juba pikemat aega, vaid teen need ise. Komponentideks on enamasti suhkur või sool, õli ja muud koostisosad (nt eeterlikud õlid). Need ajavad suurepäraselt asja ära ja lisaks niisutavad ka.

Sügavpuhastajana kasutan ma savipulbrit. Mäletan, kuidas ma kunagi kasutasin poest ostetud savimaski ja kuidas see alati naha olukorra hullemaks tegi. Nüüd segan ise maski valmis savipulbrist ja soojast veest, kannan selle nahale, hoian nii kaua, kui pakendil öeldud, pesen selle maha ja puhastan naha hoolikalt loodusliku seebiga pestes või kookosõliga puhastades. On oluline teada, et savimask imendub osaliselt ka naha sisse, mistõttu on väga tähtis nahk puhastada. Kogu see vaev on asja eest, võin kinnitada. Järgmisel päeval on nahk palju puhtam.

Kui rääkida probleemsest nahast, soovitatakse igapäevaselt kasutada ka näotoonikut, mille koostisosadeks on õunaäädika ja rohelise tee segu. Õunaäädika ja rohelise tee suhe võiks olla 1:1. 

Üks geniaalne idee on kodus ise valmistada ka pooriplaastreid, mis tegelikult ei olegi nii väga plaastrid, vaid üks poore eemaldav mask. Koostisaineteks on vaid keefir ja želatiin. Detailsem retsept ja valmistamisviis on saadaval siin. Ei taha kõlata nagu telepoereklaam, aga see tõesti toimib.  

Lisaks savimaskile kasutan ma näonahal ka mett. Lihtsa näomaski saab, kui võtta 2 tl kuni 2 spl mett (oleneb mee paksusest), segada sinna sisse 1/2 kuni 1/4 tl kaneeli, kanda see nahale, hoida 30 min ja seejärel maha pesta. See on antibakteriaalne ja teeb naha ülipehmeks.

 

Maca- ja kakaopiim

Mõtlesin, et lisan selle kasuliku ja maitsva joogi retsepti ka siia. Pärast seda, kui oma nii-öelda dieeti alustasin, ei tarbinud ma paar nädalat piimatooteid. Kuid umbes kuu aega tagasi avastasin enda jaoks toorpiima. Jah, olen selle põlvkonna inimene, kes on kasvanud vaid tavalise lahja poepiima peal, ja ei ei olnud oma teadliku elu jooksul toorpiima joonud. Rääkimata muidugi nendest õudusjuttudest, mida toorpiima kohta kuulnud olin.

Ma ei ole rasvapelglik, nii et mõtlesin, et ehk tuleb see tervisele kasuks. Maitsest ei osanud ma midagi oodata, aga ikkagi päris puhtalt proovida ei söandanud, ja seetõttu mõtlesin, et kui lisaks midagi juurde. Sellest uitmõttest tekkis järgnev väike retsept:

• 1 klaas külma toorpiima
• 1-2 tl macapulbrit
• 1-2 tl toorkakaod
• 1 tl mett (soovi korral)

Kõik need eelnimetatud koostisosad võiks panna blenderisse. Käsimikseriga või vispliga koostisained mul ei segunenud.  Ja tegelikult, arvestades seda, milline ma olen, poleks paha mõte ka kurkumit või kaneeli sisse segada. Kahju ilmselt ei teeks.