Kuvatud on postitused sildiga diy. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga diy. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 30. november 2016

Šokolaadi-vanilje vahustatud kehavõi

Koostisosad:
  • kookosõli
  • rafineerimata kakaovõid
  • veidi E vitamiini
  • vanilje eeterlikku õli

  • Mida veel vaja on? Kastrulit, veekindlat anumat (nt Pyrexi 0,5 l kann), mikserit ja veidi kannatust. :)

    Kookosõli ja kakaovõi kogused sõltuvad soovitavast kogusest. Kasutasin ise võrdses osas mõlemat, panin need Pyrexi kannu vesivannile ning sulatasin ja segasin. Seejärel panin kannu jahtuma. Aja kokkuhoiu mõttes on mõistlik see kann ka külmikusse panna, et segu kiiremini jahtuks.

    Minu jahtunud segu oli veel poolpehme, kui mikserdama hakkasin. Mikserdasin kokku ilmselt 5 minutit, aeg-ajalt segu kannu ülemistest servades ära kaapides. Mikserdamise ajal lisasin ka veidi E vitamiini ja vanilje eeterlikku õli ning jätkasin mikserdamist veel paar minutit, et kõik ikka kindlalt seguneks.

    Saadud segu panin purki.

    neljapäev, 5. veebruar 2015

    Kodune deodorant

    Kuidas teha deodoranti? Ma olen teinud kosmeetikatoodetest päris mitu asja - koorija, huulepalsam ja puuder, kuid deodoranti ei ole ma veel teinud. Koostisosad olid mul ammu olemas, kuid otsustasin selle alles täna ette võtta.

    Mida on vaja? 
    Bentoniitsavi, marantatärklist (arrowroot starch), kookosõli, sheavõi/kakaovõid, eeterlikke õlisid, magneesiumiõli. Lisaks ka käsimikserit, kuumakindlat nõud (Pyrexi kann või kuumakindel kauss).

    Esmalt võiks valmis teha väikse koguse magneesiumiõli. See koosneb vaid magneesiumihelvestest ja kuumast filtreeritud veest. Tegin selle magneesiumiõli retsepti järgi, kuid tegin väikse koguse - 2 sl magneesiumihelbeid ja 2 sl keedetud kuuma vett. Panin magneesiumihelbed purki, kuuma vee peale ning panin purgile kaane peale, seejärel loksutasin seni, kuni vesi ja magneesium segunesid.

    Deodorandi tegin soodavaba deodorandi retseepti järgi. Panin vajaliku koguse kookosõli ja kakaovõid kuumakindlasse Pyrexi kannu ja kannu omakorda veega täidetud kastrulisse. Ootasin, kuni kookosõli ja kakaovõi segunesid. Seejärel lisasin vajaliku koguse bentoniitsavi ja marantatärklist ning segasin mikseriga segu seni, kuni need segunesid.

    Pärast 15 min ootamist lisasin tilgakaupa magneesiumiõli ja siis näiteks 5 tilka rosmariini eeterlikku õli ning 5 tilka lavendli eeterlikku õli, samal ajal mikserdades.

    NB! Magneesiumi tõttu võib deodorant nahal esialgu veidi kipitust tekitada, kuid see on mööduv nähtus. :)

    Viimasena siis ka pilt. Lõhn on meeldiv.


    reede, 9. jaanuar 2015

    Retsept: šokolaadine näomask

    Ma ei ole kunagi väga meeleldi erinevaid maske teinud, sest neid peab nii kaua näonahal hoidma ja mahapesemine on ka üks suur vaev. Kuid kui häda käes on, siis olen neid ikka teinud. Poemaske ei kasuta ma teadaolevalt juba umbes aasta, nii et mul on tulnud need ise valmistada. 

    Isetehtud näomask kaua ei säili, mistõttu on mõttekas teha valmis vaid 1 korraks kuluv "portsjon." 

    Ilma pikema jututa panen siia kirja ka retsepti:
    • ½ tl kookosõli
    • ¼ tl mett
    • 1 tilk viirukiõli
    • 1 tilk apelsiniõli
    • 1 tilk kaneeliõli
    • ½ tl savipulbrit
    • ¼ tl kakaod
    Kõigepealt võtsin ühe väikese purgi ja panin selle kastruli põhja. Kastruli täitsin veega ja panin selle pliidile. Samal ajal, kui vesi soojenes, panin purki kookosõli ja mee. Ootasin, kuni mesi ja kookosõli segunesid, ise samal ajal pulgaga segades. Võtsin kastruli tulelt ja tõstsin purgi välja. Lisasin eeterlikud õlid ja seejärel savipulbri ning kakao, jätkuvalt segades. Segul lasin paar minutit jahtuda. Kandsin maski eelnevalt näotoonikuga puhastatud nahale. Hoidsin maski nahal 10-15 minutit ja siis pesin maha.

    NB! Eeterlike õlidega peaks olema ettevaatlik, kui nahk on tundlik. Minul hakkas mask näos veidi kipitama, kuid ma usun, et eeterlikud õlid võib ka välja jätta ning kaneeliõli asendada näpuotsatäie tavalise jahvatatud kaneeliga ja apelsiniõli sidrunimahlaga. 

    teisipäev, 16. detsember 2014

    Minu jõulukingitused

    Varsti, nii umbes nädala pärast, on jõulud ja ma usun, et tegelikult on paljudel juba kingitused ostetud. Või siis mitte. Ja mõttes on ikka küsimused, mida ühele või teisele kinkida. 

    Meenutan eelmisi aastaid, kui kingituste valimine ja ostmine lähedastele ja muudele oli väga keeruline ülesanne, sest "keegi ju ei taha eriti midagi." Sellel aastal otsustasin juba suve lõpus, et minu jõulukingitused saavad olema tavapärasest erinevad. Muidugi ei kujutanud ma ette, mis need olema saavad, aga nüüd tuleb välja, et suurem osa kingitustest on ise tehtud.

    Räägin lähemalt sellest, mida keegi jõuludeks minult saab. Õnneks ei pea ma palju kingitusi tegema, aga ma loodan ikkagi, et saajatel on natukenegi hea meel ja minu nähtud vaev läheb neile pisutki korda.

    1. Esimese kingituseideena nimetan ära isetehtud huulepalsami. Ma olen teinud juba päris mitmeid huulepalsameid ja neid ära kinkinud, nii et neid pole mul mõtet väga juurde valmistada. Aga kes ütles, et huulepalsamit peab panema ainult huultele? Ei pea. Üldsegi mitte. Üks huvitav mõte tekkis mul silmakreemide (noh, salvide) retsepte uurides ja ühe retsepti autor oli selle pannud huulepalsami topsikusse. Ja ma mõtlesin, et miks mitte? Täpset retsepti ei hakka ma muidugi järgima, sest seal oli ligi 10 koostisosa ja minusuguse arvates on seda liiga palju. Retsept on kirjas siin ja nagu näha, on koostisosi tõesti palju. Enda versiooni panen mesilasvaha, kakaovõi, kookosõli, E-vitamiini, pisut argaaniaõli ja lavendli-, piparmündi- ning viirukiõli. 

    2. Teiseks ideeks on kehakoorija. Oh, neid häid kehakoorija retsepte on internetis ikka väga palju. Minu enda lemmikuks on muidugi kaneeli ja kookosõliga soolakoorija, millega koorin nii näonahka kui ka keha. Ühe koorija pean siiski valmistama, aga selle peale pean veel mõtlema, mis lõhnaga see olema saab. Esialgne idee on see, et väga palju eeterlikke õlisid ikkagi ei lisa. 

    3. Kolmandaks ideeks on isetehtud moos. Moosi olen keetnud sellel aastal väga palju. Peamiselt kahte tüüpi: rabarberi-maasika- ja õunamoosi. Kuna vahepeal tekkis ideedenappus, siis otsustasin, et kingitusteks läheb ka veel paar moosipurki. Ei saa jätta mainimata, et tegu on tervislike moosidega. Mulle hakkavad vastu retseptid, kus suhkru- ja puuviljade suhe on 1:1. Õudne mõelda! Mina oma moosidesse olen minimaalselt lisanud mett või kookossuhkrut ja rohkelt maitseaineid (kaneeli, muskaatpähklit ja kurkumit).

    4. Neljandaks ideeks on aga isetehtud küünlad. Materjal on mul olemas: 1 kg mesilasvaha, paar ilusat kaanega purki ja küünlatahid. Ma ei ole elu sees küünlaid teinud, nii et enne, kui ma toorainet ostsin, tegin veidi eeltööd: mida kasutada, kas sojavaha või mesilasvaha, kuidas küünlaid värvida ja lõhnastada? Kui alguses arvasin, et teen lõhnaküünlad sojavahast, värvin neid maitseainetega ja lõhnastan eeterlike õliga, siis pidin kurvastusega tõdema, et eeterlike õlide lisamine küünlale on tegelikult enda mürgitamine - kui lisada küünla valmistamisel eeterlikke õlisid ja siis kui küünlaid põletada, eralduvad toksilised ühendid. See variant langes kõrvale ja otsustasin lõpuks ka mesilasvaha kasuks. Hinnavahe on erinevates müügikohtades suur. Mina sain oma mesilasvaha hinnaga 9,90 €/kg. Tegemist on juba filtreeritud graanulitega, nii et puhastamise protsessi saan samuti vahele jätta. 

    5. Viiendaks ideeks on käsitööseebid. Seepe ma ise teha ei oska. Ma arvan, et see on asi, mida ma isegi võiks õppida, aga hetkel mitte, sest poodides on saadaval väga lai valik kodumaiste tootjate seepe. Usun, et sobiva leiab igaüks. Vihjeks: näiteks Nurme Seep. 

    6. Kuuendaks ideeks on vürtsikad mandlid. Mm.. Neid olen teinud ka eelmistel aastatel, aga sel aastal teen vürtsikad mandlid kookossuhkruga. Ise ma neid väga ei tahagi, aga teistele kingituseks sobivad nad väga hästi.

    7. Seitsmendaks ideeks on potsik külmpressitud ja rafineerimata kookosrasva. Kui mõtted on otsas, siis kookosrasv sobib kõigile. Tõsiselt! Seda võib kasutada nahal kreemi asemel, juustel niisutava maskina, kallite ja ebameeldivalt lõhnavate massaažiõlide asemel, võib ka niisama 2 tl päevas süüa (pidavat aitama kõhupiirkonna rasva vähendada), parandab seedimist ja on antibakteriaalse toimega.

    Lisan ka paar linki, kus on kirjutatud erinevates kingiideedest:


    teisipäev, 25. november 2014

    Kodune huulepalsam

    Olen alates selle aasta veebruarist ise huulepalsamit valmistanud. Mitte ainult endale, vaid mõned huulepalsamid olen ka teistele kingituseks teinud. Mis oleks veel parem kui omatehtud huulepalsam, mis ei sisalda igasuguseid kahjulikke aineid? 

    Järgnevas retseptis kasutatud tooraine hulk sõltub sellest, kui suurde potsikusse segu valada, kuid võtsin aluseks 25-grammise purgi.



    Retsept:
    • 12 grammi kookosõli
    • 6 grammi mesilasvaha
    • 6 grammi kakaovõid
    • 5 tilka eeterlikku õli (näiteks piparmünt või apelsin)

    Kookosõli, mesilasvaha ja kakaovõi tuleb panna kuumakindlasse nõusse, mis omakorda tuleb asetada näiteks poolenisti veega täidetud kastrulisse. Segu peab kuumutama seni, kuni see on täielikult sulanud. Seejärel võib soovi korral lisada eeterlikke õlisid. Veidi võiks segu segada ja siis kallata see väikesesse purki või huulepalsami topsikusse (saadaval näiteks siin). Ära võib puhastada ka mõne vana huulepalsami ümbrise ja kasutada hoopis seda. Taaskasutus ju. ;-)

    Retsept originaalkujul siin.

    reede, 29. august 2014

    Minu ilurutiin

    Olen tähele pannud, et paljud blogijad, kes kirjutavad tervisest, tervislikust toitumisest ja looduslikust eluviisist, kirjeldavad mingil hetkel seda, kuidas nad enda juuste ja naha eest hoolitsevad. Mõtlesin sama teha, sest olen juba pikemat aega otsinud seda õiget ja looduslikku viisi, kuidas enda nahka ja juuksed kõige vähem koormata.

    Usun, et olen jõudnud selle õige lahenduseni, mis just mulle sobib. Teen siis algust.

    Juuksed
    Pesen juukseid iga päev, sest muud moodi ei olekski võimalik. Varem kasutasin kirjade järgi kõiksuguseid looduslikke šampoone, mis aga koostisainete poolest nii väga looduslikud ei olnud. Olin peaaegu juba käega löömas, sest päris soodaga ka juukseid pesta ei tahtnud. Otsustasin riskida ja proovida tahket šampooni. Miks riskida? Sest olin seda kasutanud ka varem, aga see oli juuksed rasuseks jätnud. Minu lemmik on Nurme seebi tahke šampoon kanepiseemneõliga, mis on mõeldud just rasustele juustele. Tootja on läinud õnneks sammukese edasi ja lisanud pakendile ka selle tähtsa fakti, et juuksed võiks õunaäädikaveega või sidruniveega pärast pesu ära loputada. Ilma selleta on juuksed rasused. Alustasin tahke šampooni kasutamisega täpselt kuu tagasi ja ei ole vahepeal mitte kordagi šampooni kasutanud. Olen tulemusega rahul - minu muidu liigkohevad juuksed on sirgemad kui enne ja läigivad mis hirmus. Pelgasin, et õunaäädikas teeb juuksed kuivaks, aga õnneks ma eksisin. Juuksed on palju vähem otstest katki kui enne. Imeline! Loputusveele võib lisada ka näiteks lavendli eeterlikku õli.

    Ära ei tohi unustada, et ka alternatiivsete juustepesuviisidega tuleb juukseid aeg-ajalt niisutada. Mina teen seda siis, kui meelde tuleb. Ma ei aja asja ka siin keeruliseks ja kannan õhtul enne magamaminekut juustele kookosõli, argaaniaõli või kookosõliga segatud riitsinusõli. Oluline on juuksed muidugi järgmisel hommikul hoolikalt õlidest puhtaks pesta, muidu jäävad juuksed rasuseks. 

    Positiivne aspekt on see, et ma ei ole üle kuu aja igapäevaselt kasutanud ühtki juukseõli. Varem oli juukseõli kasutamine minu jaoks täiesti vajalik.

    Ripsmed
    Tundub, et olen täielikust keemiavabadusest vaid ühe sammu kaugusel - nimelt ei ole ma veel leidnud aega ja viitsimist, et teha täiesti oma kätega ripsmetušš. Retsept on imelihtne ja koosneb vaid kolmest koostisainest, kuid sellel teemal ma pikemalt ei peatuks. 

    Ripsmetel kasutan vahel ka riitsinusõli, mis väidetavalt tugevdab ripsmeid. 

    Puuder
    Päris ilma meigita ei suuda ka minusugune olla. Meigin vähe, kuid puudrit pean saama kasutada. Kui mu mineraalpuudripotsik tühjaks sai, otsustasin teha selle olulise sammu ja valmistada puuder ise. Ka selle retsept on imelihtne - marantatärklis ja kakao/kaneel/muskaatpähkel. Jumal hoidku, kui keegi teaks, mis mu puudritopsikus on. Oleksin isegi seda tegelikult kunagi imelikuks pidanud, aga see tõesti töötab. Värskendama peab seda nahal sama tihti, kui tavalist puudrit, kuid vähemalt ma tean, mis koostisained mu puudris on. 

    Meigieemaldus
    See kõik algas siis, kui mu L'Oreali meigieemaldaja otsa sai ja oli hilisõhtu ning mul polnud kuskilt meigieemaldajat võtta. Olin lugenud, kuidas üks blogija kasutab meigieemaldajana kookosõli. Mõtlesin, et miks ka mitte, kui see mul kodus niikuinii olemas on. Ja see töötas! Panen natuke kookosõli ripsmetele, ootan nii umbes pool minutit ja siis eemaldan veega niisutatud vatipadjaga ripsmetušijäägid. 

    Olin varem lugenud ka selle kohta, kuidas õli kasutatakse näonahaprobleemide ravis. Selles suhtes olin küll skeptiline, sest inimestes on juurdunud arusaam, et just õlid on need, mis ummistavad poore jne. Kuid otsustasin selle ikkagi ära proovida - panen pool teelusikatäit kookosõli peopessa, hõõrun näonahale ja siis eemaldan niisutatud vatipatjadega puudri näolt, seejärel pesen veega näo ja ongi tehtud. Vahel ei viitsi ma pärast seda isegi nahka niisutada, aga üritan seda enamasti ikka teha.

    Naha niisutamine
    Päris alguses kasutasin näokreeme, mille pakendil rõhutati looduslikkust, kuid mis sarnaselt šampoonidele nii väga looduslikud ikkagi ei olnud. Uurisin veidi ja leidsin ühe kodumaise firma, mis toodab tõesti looduslikke kreeme. Tunnistan ausalt, et see kreem ei olnud minu jaoks sugugi odav. Jällegi oli tegemist ühe rasvase kreemiga, mis aga minu kombineeritud/rasusele nahale üldsegi liiga ei teinud. Minu sisemine säästja tõstis häält ja otsustasin leida alternatiivse viisi, kuidas nahka niisutada. Paljud blogijad kiidavad kookosõli taevani, mis järel ka mina otsustasin nahka niisutada just kookosõliga. Ma ei olnud ikkagi veel 100% rahul ja jätkasin otsingut, kuni avastasin, et asja ajaks suurepäraselt ära argaaniaõli. Kasutan seda juba üle kuu aja niisutajana ja see toimib. Kogusega liialdada ei maksa muidugi, nagu kõikide õlidega.

    Naha koorimine ja sügavpuhastus
    Tunnistan ausalt ja ütlen, et ma ei viitsiks üldse koorimise ja sügavpuhastusega tegeleda, aga vahel nahk piltlikult öeldes lausa karjub selle järele.

    Poest ei osta ma ei näo- ega kehakoorijaid juba pikemat aega, vaid teen need ise. Komponentideks on enamasti suhkur või sool, õli ja muud koostisosad (nt eeterlikud õlid). Need ajavad suurepäraselt asja ära ja lisaks niisutavad ka.

    Sügavpuhastajana kasutan ma savipulbrit. Mäletan, kuidas ma kunagi kasutasin poest ostetud savimaski ja kuidas see alati naha olukorra hullemaks tegi. Nüüd segan ise maski valmis savipulbrist ja soojast veest, kannan selle nahale, hoian nii kaua, kui pakendil öeldud, pesen selle maha ja puhastan naha hoolikalt loodusliku seebiga pestes või kookosõliga puhastades. On oluline teada, et savimask imendub osaliselt ka naha sisse, mistõttu on väga tähtis nahk puhastada. Kogu see vaev on asja eest, võin kinnitada. Järgmisel päeval on nahk palju puhtam.

    Kui rääkida probleemsest nahast, soovitatakse igapäevaselt kasutada ka näotoonikut, mille koostisosadeks on õunaäädika ja rohelise tee segu. Õunaäädika ja rohelise tee suhe võiks olla 1:1. 

    Üks geniaalne idee on kodus ise valmistada ka pooriplaastreid, mis tegelikult ei olegi nii väga plaastrid, vaid üks poore eemaldav mask. Koostisaineteks on vaid keefir ja želatiin. Detailsem retsept ja valmistamisviis on saadaval siin. Ei taha kõlata nagu telepoereklaam, aga see tõesti toimib.  

    Lisaks savimaskile kasutan ma näonahal ka mett. Lihtsa näomaski saab, kui võtta 2 tl kuni 2 spl mett (oleneb mee paksusest), segada sinna sisse 1/2 kuni 1/4 tl kaneeli, kanda see nahale, hoida 30 min ja seejärel maha pesta. See on antibakteriaalne ja teeb naha ülipehmeks.
     

    teisipäev, 5. august 2014

    Näokoorija Himaalaja soola, kaneeli ja muskaatpähkliga

    Näokoorija oli vist esimene näohooldustoode, mida ma ise tegema hakkasin. Algul kasutasin tavalist valget suhkrut, sest seda jäi mul väga palju üle. Arvestades seda, et ma valgest suhkrust täielikult loobusin ja asendasin selle meega. Suhkrukoorijad on tegelikult väga head, aga seekord otsustasin, et teen selle hoopis roosa ehk Himaalaja soola baasil. Samuti kasutasin oliiviõli asemel kookosõli. Suvel saab seda õnneks endale lubada - nimelt tahkub kookosõli erinevate andmete järgi alla 25 või alla 18 kraadi juures. 

    Kuna mul on reis ees ootamas, pidin tegema väikse koguse, et oleks mugav kaasas kanda. Kõige lihtsam oleks öelda, et soola/suhkru ja õli vahekord võiks olla 2:1, mistõttu võtsingi ligikaudu 4 tl soola ja 2 tl kookosõli, segasin need omavahel ja lisasin ka veidi kaneeli ja muskaatpähklit. Viimased sobivad hästi probleemsele nahale, sest kuuldavasti vähendavad need põletikke ja on antibakteriaalse toimega. 

    Suur kiusatus oli ka mõnd eeterlikku õli lisada, aga otsustasin seda seekord mitte teha. Lepin seekord mõnusa kergelt jõululõhnalise koorijaga.
     
    Ja et retsept silme ees oleks:
    • 2 osa soola/suhkrut
    • 1 osa õli (kookosõli või oliiviõli)
    • 1/4 tl kaneeli (võib tundlikku nahka ärritada, nagu ma olen aru saanud)
    • näpuotsatäis muskaatpähklit

    P.S. Kasutada võib ka tavalist meresoola, kuid selle graanulid võivad olla liialt abrasiivsed. Minul kodus olemasolev Himaalaja sool oli väikeste graanulitena.