Minu ilurutiin

Olen tähele pannud, et paljud blogijad, kes kirjutavad tervisest, tervislikust toitumisest ja looduslikust eluviisist, kirjeldavad mingil hetkel seda, kuidas nad enda juuste ja naha eest hoolitsevad. Mõtlesin sama teha, sest olen juba pikemat aega otsinud seda õiget ja looduslikku viisi, kuidas enda nahka ja juuksed kõige vähem koormata.

Usun, et olen jõudnud selle õige lahenduseni, mis just mulle sobib. Teen siis algust.

Juuksed

Pesen juukseid iga päev, sest muud moodi ei olekski võimalik. Varem kasutasin kirjade järgi kõiksuguseid looduslikke šampoone, mis aga koostisainete poolest nii väga looduslikud ei olnud. Olin peaaegu juba käega löömas, sest päris soodaga ka juukseid pesta ei tahtnud. Otsustasin riskida ja proovida tahket šampooni. Miks riskida? Sest olin seda kasutanud ka varem, aga see oli juuksed rasuseks jätnud. Minu lemmik on Nurme seebi tahke šampoon kanepiseemneõliga, mis on mõeldud just rasustele juustele. Tootja on läinud õnneks sammukese edasi ja lisanud pakendile ka selle tähtsa fakti, et juuksed võiks õunaäädikaveega või sidruniveega pärast pesu ära loputada. Ilma selleta on juuksed rasused. Alustasin tahke šampooni kasutamisega täpselt kuu tagasi ja ei ole vahepeal mitte kordagi šampooni kasutanud. Olen tulemusega rahul - minu muidu liigkohevad juuksed on sirgemad kui enne ja läigivad mis hirmus. Pelgasin, et õunaäädikas teeb juuksed kuivaks, aga õnneks ma eksisin. Juuksed on palju vähem otstest katki kui enne. Imeline! Loputusveele võib lisada ka näiteks lavendli eeterlikku õli.

Ära ei tohi unustada, et ka alternatiivsete juustepesuviisidega tuleb juukseid aeg-ajalt niisutada. Mina teen seda siis, kui meelde tuleb. Ma ei aja asja ka siin keeruliseks ja kannan õhtul enne magamaminekut juustele kookosõli, argaaniaõli või kookosõliga segatud riitsinusõli. Oluline on juuksed muidugi järgmisel hommikul hoolikalt õlidest puhtaks pesta, muidu jäävad juuksed rasuseks. 

Positiivne aspekt on see, et ma ei ole üle kuu aja igapäevaselt kasutanud ühtki juukseõli. Varem oli juukseõli kasutamine minu jaoks täiesti vajalik.

Ripsmed

Tundub, et olen täielikust keemiavabadusest vaid ühe sammu kaugusel - nimelt ei ole ma veel leidnud aega ja viitsimist, et teha täiesti oma kätega ripsmetušš. Retsept on imelihtne ja koosneb vaid kolmest koostisainest, kuid sellel teemal ma pikemalt ei peatuks. 

Ripsmetel kasutan vahel ka riitsinusõli, mis väidetavalt tugevdab ripsmeid. 

Puuder

Päris ilma meigita ei suuda ka minusugune olla. Meigin vähe, kuid puudrit pean saama kasutada. Kui mu mineraalpuudripotsik tühjaks sai, otsustasin teha selle olulise sammu ja valmistada puuder ise. Ka selle retsept on imelihtne - marantatärklis ja kakao/kaneel/muskaatpähkel. Jumal hoidku, kui keegi teaks, mis mu puudritopsikus on. Oleksin isegi seda tegelikult kunagi imelikuks pidanud, aga see tõesti töötab. Värskendama peab seda nahal sama tihti, kui tavalist puudrit, kuid vähemalt ma tean, mis koostisained mu puudris on. 

Meigieemaldus

See kõik algas siis, kui mu L'Oreali meigieemaldaja otsa sai ja oli hilisõhtu ning mul polnud kuskilt meigieemaldajat võtta. Olin lugenud, kuidas üks blogija kasutab meigieemaldajana kookosõli. Mõtlesin, et miks ka mitte, kui see mul kodus niikuinii olemas on. Ja see töötas! Panen natuke kookosõli ripsmetele, ootan nii umbes pool minutit ja siis eemaldan veega niisutatud vatipadjaga ripsmetušijäägid. 

Olin varem lugenud ka selle kohta, kuidas õli kasutatakse näonahaprobleemide ravis. Selles suhtes olin küll skeptiline, sest inimestes on juurdunud arusaam, et just õlid on need, mis ummistavad poore jne. Kuid otsustasin selle ikkagi ära proovida - panen pool teelusikatäit kookosõli peopessa, hõõrun näonahale ja siis eemaldan niisutatud vatipatjadega puudri näolt, seejärel pesen veega näo ja ongi tehtud. Vahel ei viitsi ma pärast seda isegi nahka niisutada, aga üritan seda enamasti ikka teha.

Naha niisutamine

Päris alguses kasutasin näokreeme, mille pakendil rõhutati looduslikkust, kuid mis sarnaselt šampoonidele nii väga looduslikud ikkagi ei olnud. Uurisin veidi ja leidsin ühe kodumaise firma, mis toodab tõesti looduslikke kreeme. Tunnistan ausalt, et see kreem ei olnud minu jaoks sugugi odav. Jällegi oli tegemist ühe rasvase kreemiga, mis aga minu kombineeritud/rasusele nahale üldsegi liiga ei teinud. Minu sisemine säästja tõstis häält ja otsustasin leida alternatiivse viisi, kuidas nahka niisutada. Paljud blogijad kiidavad kookosõli taevani, mis järel ka mina otsustasin nahka niisutada just kookosõliga. Ma ei olnud ikkagi veel 100% rahul ja jätkasin otsingut, kuni avastasin, et asja ajaks suurepäraselt ära argaaniaõli. Kasutan seda juba üle kuu aja niisutajana ja see toimib. Kogusega liialdada ei maksa muidugi, nagu kõikide õlidega.

Naha koorimine ja sügavpuhastus

Tunnistan ausalt ja ütlen, et ma ei viitsiks üldse koorimise ja sügavpuhastusega tegeleda, aga vahel nahk piltlikult öeldes lausa karjub selle järele.

Poest ei osta ma ei näo- ega kehakoorijaid juba pikemat aega, vaid teen need ise. Komponentideks on enamasti suhkur või sool, õli ja muud koostisosad (nt eeterlikud õlid). Need ajavad suurepäraselt asja ära ja lisaks niisutavad ka.

Sügavpuhastajana kasutan ma savipulbrit. Mäletan, kuidas ma kunagi kasutasin poest ostetud savimaski ja kuidas see alati naha olukorra hullemaks tegi. Nüüd segan ise maski valmis savipulbrist ja soojast veest, kannan selle nahale, hoian nii kaua, kui pakendil öeldud, pesen selle maha ja puhastan naha hoolikalt loodusliku seebiga pestes või kookosõliga puhastades. On oluline teada, et savimask imendub osaliselt ka naha sisse, mistõttu on väga tähtis nahk puhastada. Kogu see vaev on asja eest, võin kinnitada. Järgmisel päeval on nahk palju puhtam.

Kui rääkida probleemsest nahast, soovitatakse igapäevaselt kasutada ka näotoonikut, mille koostisosadeks on õunaäädika ja rohelise tee segu. Õunaäädika ja rohelise tee suhe võiks olla 1:1. 

Üks geniaalne idee on kodus ise valmistada ka pooriplaastreid, mis tegelikult ei olegi nii väga plaastrid, vaid üks poore eemaldav mask. Koostisaineteks on vaid keefir ja želatiin. Detailsem retsept ja valmistamisviis on saadaval siin. Ei taha kõlata nagu telepoereklaam, aga see tõesti toimib.  

Lisaks savimaskile kasutan ma näonahal ka mett. Lihtsa näomaski saab, kui võtta 2 tl kuni 2 spl mett (oleneb mee paksusest), segada sinna sisse 1/2 kuni 1/4 tl kaneeli, kanda see nahale, hoida 30 min ja seejärel maha pesta. See on antibakteriaalne ja teeb naha ülipehmeks.

 

Mida süüa reisil?

Mida süüa reisi ajal? Mõtlen just sellise reisi ajal, kus peamiseks transpordivahendiks on buss, ja ainuke koht, kus reaalselt süüa saaks teha, on kämpingu köök. Kui see köök üldse olemas on. Tihti võib juhtuda, et ei ole kööki, aga samas sooja sööki ju tahaks. Väga hea, kui kämpingu lähedal on mõni söögikoht, kus pakutakse peale friikartulite ja burgerite ka midagi tervislikumat. 

Nimelt pidasin mina enne oma pikka 11-päevast bussireisi maha tõelise lahingu - mida süüa, kui ise süüa teha ei saa?! Tuleb tunnistada, et mind valdas kerge paanika. Mina, kes ma hommikuti tahan omletti, lõunaks nt kana ja juurvilju ning õhtuks nt kergemat salatit või smuutit.

Asusin guugeldama häid ideid ja järgnevalt koostasin nimekirja toiduainetest, mida reisile kaasa võiks võtta ja mille mina kaasa pakkisin:

• Kõige tavalisemad kartulihelbed (mitte need jubedad E-aineid täis või igasuguste lisanditega kartulipudrusegud), mida on pisut keeruline poest leida. Olgu öeldud, et nende leidmiseks käisin ma Pärnus läbi umbes 4 suuremat supermarketit. Kuna kartulihelbed on soola ja muude maitseaineteta, tuleb arvestada, et väike kogus soola ei tee paha.
• 1-liitrine keefir. Paranoia, et see 1-2 päevaga hapuks läheb, on liigne. Pluss on see, et see hoiab seedimise korras. Tõestatud.
• Pähklid. Jah, ma ei ütle kunagi rasvale ei, kui tegemist on oliiviõli, kookosõli, avokaado, pähklite või võiga.
• Tume šokolaad, mille kakaosisaldus on üle 70%.
• Beebitoit. See oli idee, mille ma internetist leidsin, ja ma ei oleks arvanud, et ma sellesse nii tõsiselt suhtun. Miks beebitoit? Sest toiduainetööstuste juhid arvavad, et kui beebisid võib veel keemiast säästa, siis täiskasvanutele võib seda keemiat topelt sisse sööta. Enamasti ei ole ju beebitoidu sisse lisatud suhkrut ega muid aineid. Muidugi peab etikette hoolega jälgima, kuna Poolas sattusin õuna- ja mustikapüree "otsa", kus olid kõik need ebatervislikud koostisained sees. Prisma toidupoes on müügil orgaanilised beebidele mõeldud püreed, millest mina olen vist juba suurema osa ära proovinud. Nimeks on neil "Plum". Soovitan soojalt.
• Väikesed võipakid. Okei, tegelikult ei leia neid ka väga lihtsalt kuskilt. Miks või? Sest ma olen valiv ja ei suuda kartuliputru ilma võita süüa.
• Riisi- või maisileivad. Neid saab pea iga supermarketi tervisetoodete riiulist. Ma otsustasin maisileivakeste kasuks, sest need on õhemad ja maitse on parem.
• Juust! Et oleks midagi maisileivakeste peale panna. Juust kipub muidugi üheks ühtlaseks plönniks sulama kuumusega, nii et see tuleks kiiresti ära süüa.
• Konservid. Peamiselt kalakonservid. Hea süüa niisama, et valk kätte saada, või määrida maisileiva peale. 
• Batoonid. Ma ei soovita müslibatoone, sest ma ei söö neid. Tasuks minna ilmselt "rüüstama" mõnd ökopoodi. Minu lemmik on seesami- ja meebatoon, mille leidsin hoopis supermarketist. 
• Puuviljad. Minu reisilemmikuteks on banaanid ja õunad, sest tarbin neid ka igapäevaselt. 
• Hernekrõbuskid. Täitsa kohalik Eesti mahetoodang, mille avastasin päris oma teekonna alguses, kui otsisin gluteenivabu tooteid. Lisasin neid reisil jogurti sisse.

Näokoorija Himaalaja soola, kaneeli ja muskaatpähkliga

Näokoorija oli vist esimene näohooldustoode, mida ma ise tegema hakkasin. Algul kasutasin tavalist valget suhkrut, sest seda jäi mul väga palju üle. Arvestades seda, et ma valgest suhkrust täielikult loobusin ja asendasin selle meega. Suhkrukoorijad on tegelikult väga head, aga seekord otsustasin, et teen selle hoopis roosa ehk Himaalaja soola baasil. Samuti kasutasin oliiviõli asemel kookosõli. Suvel saab seda õnneks endale lubada - nimelt tahkub kookosõli erinevate andmete järgi alla 25 või alla 18 kraadi juures. 

Kuna mul on reis ees ootamas, pidin tegema väikse koguse, et oleks mugav kaasas kanda. Kõige lihtsam oleks öelda, et soola/suhkru ja õli vahekord võiks olla 2:1, mistõttu võtsingi ligikaudu 4 tl soola ja 2 tl kookosõli, segasin need omavahel ja lisasin ka veidi kaneeli ja muskaatpähklit. Viimased sobivad hästi probleemsele nahale, sest kuuldavasti vähendavad need põletikke ja on antibakteriaalse toimega. 

Suur kiusatus oli ka mõnd eeterlikku õli lisada, aga otsustasin seda seekord mitte teha. Lepin seekord mõnusa kergelt jõululõhnalise koorijaga.

 

Ja et retsept silme ees oleks:

• 2 osa soola/suhkrut
• 1 osa õli (kookosõli või oliiviõli)
• 1/4 tl kaneeli (võib tundlikku nahka ärritada, nagu ma olen aru saanud)
• näpuotsatäis muskaatpähklit

P.S. Kasutada võib ka tavalist meresoola, kuid selle graanulid võivad olla liialt abrasiivsed. Minul kodus olemasolev Himaalaja sool oli väikeste graanulitena.

Maca- ja kakaopiim

Mõtlesin, et lisan selle kasuliku ja maitsva joogi retsepti ka siia. Pärast seda, kui oma nii-öelda dieeti alustasin, ei tarbinud ma paar nädalat piimatooteid. Kuid umbes kuu aega tagasi avastasin enda jaoks toorpiima. Jah, olen selle põlvkonna inimene, kes on kasvanud vaid tavalise lahja poepiima peal, ja ei ei olnud oma teadliku elu jooksul toorpiima joonud. Rääkimata muidugi nendest õudusjuttudest, mida toorpiima kohta kuulnud olin.

Ma ei ole rasvapelglik, nii et mõtlesin, et ehk tuleb see tervisele kasuks. Maitsest ei osanud ma midagi oodata, aga ikkagi päris puhtalt proovida ei söandanud, ja seetõttu mõtlesin, et kui lisaks midagi juurde. Sellest uitmõttest tekkis järgnev väike retsept:

• 1 klaas külma toorpiima
• 1-2 tl macapulbrit
• 1-2 tl toorkakaod
• 1 tl mett (soovi korral)

Kõik need eelnimetatud koostisosad võiks panna blenderisse. Käsimikseriga või vispliga koostisained mul ei segunenud.  Ja tegelikult, arvestades seda, milline ma olen, poleks paha mõte ka kurkumit või kaneeli sisse segada. Kahju ilmselt ei teeks. 

Lihtsad paleo kookosküpsised

Kuidas leida oma lemmikroa retsepti, mis on ühtlasi ka tervislik? Kirjuta ette 'paleo' ja võid kindel olla, et see [retsept] ei sisalda tuntud allergeene, nagu gluteen ja laktoos, ning ka ebavajalikke koostisaineid, nagu valge suhkur.

Ja kuna viimasel ajal on mu toitumine jälle veidi ripakile jäänud - selles mõttes, et see on väga ebaregulaarseks muutunud ja juurviljade osakaal on vähenenud, siis on mu kõht kl 10 õhtul tühi, kuigi lõpetasin just mõni aeg tagasi õhtusöögi söömise. Olen tähele pannud, et kui korrapärasus jälle ära kaob, siis tekivad õhtuti ka isud. Aga mida teha, kui poes müüdavad snäkid on nii-öelda keelatud? Tuleb üle vaadata oma kapid ja siis hakata mõtlema, mida võiks küpsetada või valmistada.

Minul tekkis isu kookosküpsiste järele. Poes müüdavad sisaldavad 99% juhtudest nisujahu. Minu puhul on nisujahu teadagi suur EI. Nojah, tuleb siis ise teha.

Järgnevat retsepti olen varem juba proovinud ja selle retsepti järgi valmistatud küpsised maitsevad väga hästi.

Retsept: 

• 1 lahtiklopitud muna
• 2 sl mett
• 1/2 tl vaniljeekstrakti
• 1/4 tl meresoola
• 2 tassi (4 dl) kookoshelbeid
• 1 sl kookosjahu 

Kokku tuleks segada muna, 2 sl mett, vaniljeekstrakt ja sool. Seejärel segada sisse 2 klaasi kookoshelbeid ja 1 sl kookosjahu. Seejärel tuleks saadud mass lusikaga väikesteks pallikesteks vormida ja asetada küpsetuspaberile.

Ahjus võiks küpsistel küpseda lasta 12-15 minutit 175 kraadi juures. 

Minu ports sai just valmis...